Õpirinide Seltsi „Semud“ lühike tutvustus

1994.a 29.aprillil moodustatakse 16 asutajaliikmega kursuslastest Õpiringide Selts SEMUD, kelle põhikirjaline ülesanne on:

  • Aidata kaasa õpiringide loomisele

  • Koguda infot õpiringide liikumise kohta

  • Anda abi õpiringide töö korraldamisel

  • Viia läbi suvekooli (esimesed suvepäevad toimusid Tartumaal Mellistes)

  • Kevadist ja sügisest täiendõppe kursust õpiringijuhtidele

1995 esimest korda saadakse riigilt toetust õpiringide juhtide koolituseks, kolmeaastasele projektile „Elukestev õpe“

1997 saadakse õpiringidele riigieelarvelist toetust 150 tuhat krooni, mis jaotatakse 46le õpiringile, taotlejaid on 54. Eelistused olid ära toodud, milliseid õpiringe tuli toetada. Nüüd sellisid eelistusi ei ole. Põhiteemadeks on kujunenud:

rahvuskultuur; kodanikuühiskond; folkloor; luule; kirjandus; kodu, selle kasvatuslik mõju; mitmesugused maad ja rahvad, nende kultuur; arvutiõpe igapäeva elus; tervis; koduloo uurimine.

1999-2000 koolituskeskuse loomine EÕS Semude juurde.

02.nov.1999 otsustab üldkoosolek vastavalt Seltsi põhikirjale luua seltsi juurde erakool ja kinnitada Kooli põhikiri. Kooli nimeks saab Õpiringi Juhtide Koolituskeskus KATI (kohaliku arengu tugiisik).

Täiendõppe kursused jätkuvad koostöös Rahvakultuuri Arendus -ja Koolituskeskusega.

2001 Täiskasvanute koolitaja: Õppija ja õpetaja ühes isikus

2001 ilmub suvekursuseks EÕS Semude traktaatleht MEIE SEMUD

  • Tutvustab õpiringide tööd, kokkuvõtted või lihtsalt kogemuslikult huvitavaid lugusid

  • Annab infot täiendõppe võimaluste kohta

  • Tutvustab uusi programme ja projekte

  • Artikleid õpiringide töö metoodikast

  • Kokkuvõtteid läbitud kursustest

  • Tutvustab uusi vabahariduslikke raamatuid

  • Omaloominguliste jutukeste ja luuletuste esitamise võimalus

2002 Aktuaalne on Euroopa Liiduga ühinemine: Identiteet

2003 esmakordselt saadakse Koolituskeskusele koolitusjuhi ja õpetaja töötasu toetuseks raha.

2005-2008 aprill osaleme EL koolitusprojektis ÕPE (õppimine parandab elukvaliteeti) EVHLi katuse all, viime läbi koolituse õpiringijuhtidele õppepäevade näol Harju-, Rapla- ja Võrumaal.

2008 II poolaastast osaleme EVHLi partnerina Programmis „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“


Plussid-miinused võrreldes tavalise koolitusega


Ringi liikmed saavad vabalt valida, kas nad üldse õppida tahavad;

nad õpivad lähtuvalt isiklikust soovist end arendada, mitte tööst ja selle vajadustest sõltuvalt;

nad ei lähe end erialaliselt täiendama;

nende õppimine toob kaudset kasu ka nende tööellu;

tekib sõpruskond, kes võib aastaid koos käia ja tegeleda sellega, mis neid huvitab;

avaneb meeldiv võimalus olla nii õppija kui ka õpetaja;

tekib vastutustunne kaaslaste ees;

toob kaasa turvatunde, et minust hoolitakse ja ka mina ise hoolin oma kaasõppijast;

annab võimaluse end proovile panna õpetades teistele, mida ise oskan;

alati on võimalus abi saada kohale kutsutud spetsialisti või eksperdi käest.


Kõige odavam õppimisviis:

  • Ei ole vaja maksta õpetaja eest, kuna on võimalik ise õpetada ja teistelt õppida

  • Ei ole vaja maksta kõrget üüri ruumi eest, kus koos käia, sest koos võib käia ka kodudes

  • Raamatukogude juures tegutsevad õpiringid saavad kasutada raamatukogu ruume

  • Ka koolimajad on õhtuti vabad

  • Kohalik omavalitsus saab siin kaasabi osutada ruumide kasutusele andmisel

  • Kohvi eest võib hoolitseda kordamööda

  • Kultuurilise meelelahutuse eest samuti: võib olla oma laul, millega alustada või lõpetada

  • Saab andekaid inimesi õhutada loomingulisust üles näitama ja ise aktiivne olla.


Õpiringide Seltsil on olnud nende aastate jooksul kaks juhatajat:


1994 - 1999 Juta Jõgi

1999 - 2001 Tõnu Otsason

2001 -         Juta Jõgi