Eesti Õpiringide Seltsi „Semud“ traktaatleht 
MEIE SEMUD 2013/53
„Meie ei õpi, kuni elame, vaid elame kuni  õpime“ T.Tüür
Rõõmsaid Ülestõusmispühi!

Õpiringide Seltsi tegevusest 2012 aastal 
Möödunud 2012 aasta on olnud kindlasti tegevusrohke nagu kõik eelmisedki, mil on saadud õpiringidele riigipoolset toetust stipendiumi näol. Mõned aruanded on jõudnud minunigi, aga mitte oluliselt paljud. Usun, et mitte sellepärast, et ring ei käinud koos, vaid polnud otsest kohustust aru anda, kuna rahaline kohustus puudus. Mina olen ikka rõõmus, kui saadate oma  tegevuse kohta aruande ja sel moel jätate jälje Seltsi dokumentidesse. Kevad-, suve- ja sügiskursus õpiringi juhtidele toimusid nagu planeeritud -  suvekursus Pärnus, kevad- ja sügiskursused Tallinnas koostöös Rahvakultuuri Keskusega. Suvekursuse eest oleme südamest tänulikud pärnakatele ja eriti Eha Tammikule, kes meid võõrustas. Osavõtjaid aasta jooksul oli 28, neist 20 said tunnistused. Jätkasime eesti kirjanduse radadel käimisega, uurisime sajandite-tagust tarkust, tegime näputööd ja rääkisime õpiringi kui mõtteviisi olulisusest. Rõõm oli ka sellest, paljud õpiringide juhid olid nõus ettekandeid tegema ja oma kaaslaste ees esinema. Uuel alanud aastal vajame uusi mõtteid ja nende elluviijaid ja küllap nad tulevadki. Ise olen tänulik kõigile, kes õpiringi tegevuses kaasa lõid. Aitäh!
 Juta Jõgi 
Lugemishuvilisi ühendab Vaimuvalguse klubi
„Meie saatus on kustutada ööküünlad küünlakuu kahekümne neljandal päeval igavesest ajast igavesti …“  Nii kõlasid Kalju Lepiku värsid laupäeval, 6.oktoobril 2012 luuletaja sünnikoha mälestuskivi juures Järvamaal Koerus. Tervitusega esines ka Kalju Lepiku tütrepoeg Illimar, kes teenib praegu aega Eesti kaitseväes. Kümnendale Kalju Lepiku luulevõistlusele Aruküla mõisa saali oli saabunud 27 hobiluuletajat üle Eesti. Luulevõistlust on kümme aastat järjest korraldanud kohalik keskkool, vallavalitsus ja raamatuklubi Vaimuvalgus. Eesmärgiks on virgutada rahva luulehuvi ja väärtustada meie kaunist emakeelt. Esindatud on aastatel 2003-2012 tähtsamad linnad ja maakonnakeskused: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Rakvere, Paide, Kilingi-Nõmme. Vallakeskustest leiame osavõtjate nimekirjast Vändra, Kadrina, Jäneda, Viimsi, Noarootsi, Rõngu, Rakke, Kohila, Juuru, Kiili. Luulevõistlus on populaane gümnasistide seas. Kõige arvukamalt oli esinejaid 2009.a. (37) ja 2010.a. (32). K.Lepiku luulevõistluse auhinna-fondi on pidevalt annetanud raha luuletaja lesk Asta Lepik ja tütar, diplomaat Aino Lepik von Wiren. Õpilastest on pärjatud laureaadiks Liina Vahter (2004), kes on end tuntud näitlejaks mänginud teleseriaalis“ Elu keset linna“ ja Klaudia Tiitsmaa, kes on nüüd noor näitleja „Ugala“ teatris. 2005. ja 2006.aastal  võitis Pamela Parts Järva-Jaani Gümnaasiumist, kes on praegu ajakirja „Tervis Pluss“ tuntud ajakirjanik Pamela Eesmaa. Maalehe ajakirjanik Sulev Oll võidutses 2008.ja 2009.aastal.  Luulepäevad on olnud väga sisukad ja saal on kuulajaid täis. Korraldustoimkond on välja andnud kümme luuleraamatut, millest leiame osavõtjate parimad luuletused. Võistluse žüriid on juhtinud ja luule-sõpradele esinenud  tuntud luuletajad või kirjandusinimesed: Viiu Härm, Paul-Eerik Rummo, Kristiina Ehin, Doris Kareva, Jaanus Vaiksoo, Tõnu Õnnepalu, Jürgen Rooste, Wimberg, Peeter ja Sirje Olesk. Kümnenda luulevõistluse võitis täiskasvanute grupis Loksa kooli kirjandusõpetaja Urve Toompuu. Tabavalt andis ta edasi möödunud sügise meeleolu: Tuul ja Vihm pesid värvituks sügise vase, haaras esimest nendest suur murdmisekihk kooldu painutas poolpalja kase, mis sädeles viinakuu alguses veel kullakarvalist lehtede pildu, nüüd küürutõmbunult seisab mu ees, okstelt  vett nõrgub, tasahilju …
Ootame luulehuvilisi Koeru iga aasta oktoobrikuu esimesel laupäeval!  
Novembris 2012 möödus 100 aastat Oskar Lutsu menuromaani „Kevade“ esmailmumisest Tartus. „Kevade“ kirjutamist alustas Luts 20-aastasena Koeru kihelkonnas Rakke alevikus oma vanemate juures Miku renditalus. „Kevade“ kirjutamisloost ja tollasest kriitikast esmatrüki puhul paja-tas Koeru kultuurimaja saalis toimunud kirjandusõhtul „Kevade -100“ Herbert Last. Kohalikud hobinäitlejad Uno Aan, Milvi Kangur, Reelika Lepik, Pille Eha, Hannes Linno ja Raido Johanson esitasid populaarseid stseene „Kevade“ raamatust. Samal ajal võis näha ekraanil   valguspiltidena Ülo Soosteri illustratsioone „Kevade“ 1982.a. trükist ja fotosid Arvo Kruusemendi samanimelisest filmist. Välja oli pandud „Kevade“  erinevaid  trükiseid. Elevust tekitas mälumäng „Kevade“ I jao põhjal, mis jäi viiki, sest Vaimuvalguse klubi ja Koeru näiteseltskonna võistkond oli selleks hästi valmistunud. Mälumängu küsimused: 1. Miks Arno väitis, et rehkendus on talle raske, kuigi ta seda hästi oskas? 2. Kes pani Tootsile hüüdnime „Kentuki Lõvi“? 3. Liblel oli vaid üks silm - Kus ta kaotas oma teise silma? 4. Mis rahvusest oli Lible ja kui vana ta oli („Kevade“ sündmuste ajal)? (See oli küsimus kuulajatele) 5. „Arno kurbus oli liiga suur, et seda üksinda oleks võinud kanda vaja oli kelleltki nõu küsida.“ Kellelt küsis Arno nõu? 6. „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba peale hakanud“. (1912.a. trükk). „Arno pandi ühe pikkade juustega poisi kõrvale istuma“ Kes oli Arno pinginaaber? 
Jääb loota, et eriti noored selle eestlaste kõigi aegade ühe populaarsema raamatu kätte võtaksid ja mõnuga läbi loeksid. „Kevade“ õhtu hinnati Vaimuvalguse klubi küsitluses kõige popu-laarsemaks aasta ürituseks. 
Eelnevalt oli kirjeldatud kaht Koeru raamatuklubi üritust. Lisame siia ka ülevaate klubi üldkogult, mis toimus 24.jaanuaril 2013.a.  2012.aasta tegevusest andis ülevaate juhatuse esinaine Malle Last. Vaimuvalguse klubi on pidevalt tegutsenud 1975.aastast alates-seega algab tänavu 38. tegevusaasta. Eesmärk on ühendada lugemis-huvilisi inimesi, kes tahavad koos käia ja vaimuerksust koguda. Aastas on kümme ettevõtmist. 2011.a. jõulukuul asutati klubi juurde luulering, kes tegevusaasta jooksul on esinenud kultuurimajas luulekavadega:„Mu arm on vaikiv“ - J.Sütiste luulest; „Sügisluule Kalju Lepiku loomingus“jt.. Üldse korraldati 2012.aastal 5 kirjandus-üritust, kaks kohtumisõhtut, vahetati oma lugemiselamusi, rännati mööda kultuuriloolisi paiku Koeru kihelkonnas ja maikuu talgupäeval korrastati kirikaias ja vanal kalmistul kultuuritegelaste hauaplatse ja kalmistu teid. Üritustest on koostatud sisukas kroonika fotodega suureformaadilistel lehtedel. Seda on võimalik lugeda Koeru raamatu-kogus. 37ndaks liikmeks võeti üldkogul hr. Hannes Tomingas, endine Vändra Gümnaasiumi õpetaja, Kalju Lepiku luulevõistluse kahekordne laureaat, Koeru kooli vilistlane. Kõik 34 naist ja 3 meest on maksnud klubi liikmemaksud. Klubi juhatuse töö hinnati väga heaks - esmakordselt 37 tegevusaasta jooksul.
A.H.Tammsaare 135.aasta-päeva puhul toimus klubiõhtul ahellugemine, tekstiks oli kirjandusklassiku pöördumine eesti rahva poole vaimse testamendiga „Truudus“, mis ilmus esmakordselt Eesti Nooruse 1939.aasta jõulunumbris. Nõukogude ajal seda teksti ei avaldatud. Kuulajaile läks see sõnum südamesse. Jäi kõlama mõte, et hoiame oma kodu ja lähedasi inimesi, sellega kaitseme oma maakonda ja Eestit.  Kohvilauas arutleti, kuidas uuel aastal edasi tegutseda. Loodame, et mõnigi Õpiringide Seltsi Semud liige leiab aega meie üritusest osa võtta. Kolmapäeval, 6.juunil peame klubi V suvepäeva Rakkes ja Emumäel teemal “Hoiame meeles kodukoha kultuuri-pärimust!“
Herbert Last, Koeru Vaimuvalguse kroonik
  
Valtu Raamtusõprade Klubi VARAK – 35
2012. aastal täitus Valtus „Varakul“ 35 aastat. Möödunud aegu meenutavad osalejad. Valtus tegutses kirjandusring „Oma sulega“ eelmise sajandi seitsmekümnendate keskel. 1977. a teavitati Eesti NSV Vabatahtlikust Raamatuühingust ja valtulastel tekkis soov sellega liituda.  Juba 17. märtsil pidasid algorganisatsiooni asutamiskoosoleku 10 liiget, enamuses kirjandusringist „Oma sulega“. Hinge on jäänud pidulik hetk, sest ERÜ juhatuse esimees Aadu Hint isiklikult andis liikmepiletid üle vastsetele liikmetele 30.märtsil kohalikus sööklas raamatusõprade koosviibimisel. Aadu Hint tutvustas lähemalt ühingu põhikirja ja hiljem liitus huvilisi kokku ligi 30, osa neist olid noored. Hiljem muutsime nime - Valtu Raamatusõprade Klubiks „Varak“. Koolilapsed paraku  kaua vastu ei pidanud, sest õppetöö viis kaugemale.  Motivatsioon olla „Varakus“ on: „Varak“ ühendab kirjandus-huvilisi,  meeldib ürituste mitmekesisus ja sisukus, tekitab huvi kirjanduse vastu, mis toidab emotsionaalset intelligentsust ja on meeldiv võimalus olla koos sarnaste huvidega inimestega. Meeldejäävamad hetked on olnud need, mis puudutavad raamatut, selle tegijat või ilusat ettekannet: nagu ettelugemised, näidendid, kirjanduslikud kohtud, luulekavad ja ühiselt korraldatud kirjandusüritused. Loosiga võetud seltskond suutis huvitavaid õhtuid välja mõelda. Eredamalt meenuvad ekskursioonid Mihhailovskojesse, Jasnaja Poljanasse, Leningradi, Klaipedasse, Kura säärele, Vormsile, Priozjorskisse, Valamo saarele, Piirisaarele ja paljudesse paikadesse Eestimaal. „Varakul“ on olnud huvitavaid traditsiooniks kujunenud ettevõtmisi: nagu suve ärasaatmine erinevates koduõuedes lõkke ääres istudes ja jutustades möödunud  suve põnevatest üritustest, millest on osa saadud, samas kavandada järgnevat hooaega ja võtta loosi, kellega koos hoolitseda sündmuse toimumise eest.  Varaklased on kohtunud ise või koos suurema seltskonnaga tuntud kirjanike, näitlejate ja muusikutega. Meeleolukaid, sisutihedaid tunde on täitnud Villem Gross, Kaleph Jõulu, Iivi Lepik, Maris Õunap-Urbsoo, Sirje Endre, Heino Kiik, Hendrik Relve, Elme Väljaste, Mauri Raus, Helga ja Enn Nõu, Mikk Sarv, Trivimi Velliste, Maire Liivamets, Contra, Andra ja Rein Veidemann, Virve Osila, Aili Viitar, Tiit Sepa, Erkki Kõlu, Feliks Kark, Siiri Laidla, Erik Tohvri, Kati Murutar, Indrek Hargla, Siiri Sisask jt. Omaloominguõhtud on meeldivalt üllatanud, eriti harivad on olnud varaklaste taimede ja puude lood. Oli aeg, mil kaheldi „Varaku“ edaspidise eksisteerimise  võima-likkuses, kuid varakurahvas käis ikka koos ja alati leidub inimesi, kes on sinasõbrad raamatuga. Suureks sooviks on vaid see, et raamatusõprade hulka jõuaks ka noori inimesi. Millegipärast ei paku „Varaku“ tegevus noortele huvi. Kas oleks vaja teistsuguseid ettevõtmisi? Minu elu on „Varaku“ tegevusaastad ja selle töös osalemine kahtlemata rikastanud. Olen õnnelik, et olen kuulunud sellesse väiksesse omanäolisse kollektiivi. Tore on mainida, et ENSV Raamatuühingu tänukirjaga on tunnustatud Valtu „Varakut“  hea kroonika eest a1984 aastal, mille koostas Valtu kooli õpetaja Saima Titt. Veel on saadud tunnustust ühingu poolt aastatel 1981, 1983, 1988 aastatel. Varaklaste soov klubi 10. aastapäeval oli: „Varak“ väike vennikene kodus kasvand kullakene, hinge pugend põnnikene. Sirgu aga sugu suuremaksi, Naeruta noorikuid nobedalt! Raiu aga ridu Valtu Kultuurikolde raamatusse! Ära sina mitte ära väsi, Ära sina mitte kängu jää! Soovin „Varakule“ tulevikuks edu ja jõudu! Luule Bortnikova, õpiringi juht 
Küünalde valmistamine, valguse toime inimesele
Augustis 2011 kogunes grupp küünlategu õppida tahtjaid, kes kõik on olnud huvitatud sellest, kuidas käsitööna kodustes oludes ise küünlaid valmistada. Käsitöö tegemine annab meelerahu ja rõõmu isetehtud  hästitehtud asjadest, annab saavutustunde ja justnagu köidab nähtamatuid sidemeid oleviku ja mineviku vahel. Hubiseva küünlatule valgus mõjub meeliülendavalt – mida rohkem on küünlaid läidetud, seda ülevamalt see mõjub ja seda eriti pimedal aastaajal.  Enne petrooleumi ja elektri kasutusele võttu tuli inimestel läbi ajada lihtsamate valgustusvahenditega. Tavalisim valguseandja oli peerg, kuid erilistel puhkudel, kui peeru kasutamist ei peetud sobivaks, tarvitati hinnalisemat asja – küünalt. Küünlaid valmistati jõuludeks, pulmapäeva-deks, matusteks ning ka teelolijaile kaasaandmiseks. Vaesemad tegid küünlaid ainult jõuludeks. Jõukamad, kellel rasva rohkem tarvitada oli, põletasid küünlaid ka muul ajal. Teeliste tarbeks valmistati puidust küünla-karpe e küüpe, kuhu sai teel olles küünla asetada ja öömajale jäädes küübi vastavasse avasse püsti panna. Küünalde valmistamise tehnoloogiaks olid kastmine ja valamine, neist kastmine on varasem, kuid samas aeglasem moodus. Meie õpigrupp õppis küünlaid tegema mõlemal moel, lisaks tegime vahatahvlist keeratud küünlaid. Tahiks kasutasime erineva jämedusega puuvillaseid põimitud ja palmitsetud tahte/nööre. Küünla põhimaterjalideks kasutasime mesilasvaha ja lambarasva. Mesilasvaha peetakse kirjanduse põhjal juba iidsetest aega-dest parimaks looduslikuks küünlamaterjaliks, sest see lõhnab hästi, ei tahma ja põleb  selgema leegiga, kuid on samas kõige kallim toormaterjal. Vanasti said mesilasvahast küünlaid lubada endale vaid kirikud ja muud rikkad. Loomsest rasvast valmistatud küünlad on odavamad, kuid tossavad ja nende lõhn ei ole eriti meeldiv. Läbinud teoreetilise osa valguse positiivsest mõjust inimeste tervisele ja meeleolule, asusimegi praktilise osa juurde. Aeganõudvam kastmismeetod põhineb tahi korduval kastmisel vedelakskuumutatud mesilasvaha või rasva sisse. Iga kastmisega pakseneb tahti ümbritsev kiht. Aeg-ajalt tuli valmivaid küünlaid jahutada, sest juhtus ka äpardusi, kus küünla jämedus koos raskusega kasvasid kiiremini kui toimus küünla jahtumine, mille tulemusel libises taht kuumast küünlast lihtsalt välja, sest tahti ümbritsev osa ei olnud jõudnud korralikult jahtuda ja tahkestuda. Kui taht ei jää tööd alustades täiesti sirge, siis ei saada ka täiesti sirget küünalt, sest uued ja uued vaha või rasva kihid kopeerivad tahi kõverusi. Aga meie ei pidanud seda puuduseks, sest mügerikega ja pisut ebaühtlased küünlad olidki palju huvitavamad, loomulikumad ja omatehtud käsitööna armsa-kesed. Mesilasvaha tahvlitest  keerutatud ehk veeretatud küünlad on samuti väga toredad, valmivad kiiremini kui kastetud või valatud küünlad. Soojal alusel vahatahvlit tihedalt ümber tahi rullides saab kõige kiiremini kasutatavaid originaalseid küünlaid, mis oma kärjemustritega on eriti dekoratiivsed. Lõikasime tahvleid kolmnurkadeks, mida kokkurullides saime vahvaid mustrilisi koonuseid. Mesilasvahast küünlad  saidki meie rühma üleüldisteks lemmikuteks, rasvaküünlad samasugust poolehoidu ei pälvinud. Valatud küünlaid saab valmistada kiiremini, kui teisi meetodeid kasutades, kuid nende tahkumine võtab kõige kauem aega, mistõttu neid nii ruttu kasutusele võtta ei saa kui teisiti valmistatud küünlaid. Valasime täis mitmeid erinevaid juba varem tühjaks põlenud küünlavorme, nendesse eelnevalt samuti tahte paigaldades. Kokkuvõttes saab öelda, et küünalde valmistamine toredas seltskonnas on väga mõnus, kasulik ja asjalik tegevus.  Soovime seda proovida mõnel väiksemal hubasemal seltskondlikul üritusel, nii saab ühendada kasuliku meeldivaga. Selline tegevus liidab inimesi ja tühjaks lobaks pole enam kellelgi aega ega tahtmist.  Meie grupi vaieldamatuteks lemmikuteks jäid mesilasvahast kastmismeetodil valmistatud küünlad. Nii mõnigi ütles, et teeb lähedastele selliseid küünlaid jõuludeks kingituseks. Marite Madison, õpiringi juht
Sain tundma oma lähiümbrust ja inimesi
Pütsepa rändrahn ja Pütsepa põlistalu Vastseliina Käsitööühing võttis plaani lisaks käsitööoskuste omandamisele tundma õppida oma kodukandi vaatamisväärsusi ja inimesi. Traditsiooniline üritus on olnud 01.mail „Teeme ära!“ projektiga koristustalgutel osalemine. Sellel aastal külastasime pärast talguid samas asuvat Pütsepa põlistalu ja tutvusime sealsete taluperemeeste elusaatuste ja praeguse talu tootmise ja tegevusega. Selles talus on juba seitse põlve tegeldud talupidamisega. Talu praegune peremees on uurinud talu ajalugu ja siin elanud inimesi juba alates koolipõlvest kodu-uurimistöö raames. 2010 koostas sellele uurimistööle järje Vastseliina Gümnaasiumi abiturient Tamar Teemo. Töö oli mahukas ja sai ära märgitud Vabariikliul kodu-uurimistööde konverentsil. Talus kuulasimegi selle töö ettekannet ja tutvusime  talu tegemistega. Talu tegeleb piimakarja kasvatusega. Talu on oma isalt  üle võtnud perepoeg. Talu on korras ja lootus on, et see kestab edasi põlvest põlve.  Päeva lõpetasime talutoiduga.
Vastseliina mõisnik Liphard ja tema mõisad 26.mail külastasime Vana Vastseliinas asuvat vastavatud renoveeritud Piiri kõrtsi külastuskeskust. Selles asub ka parun Liphardi muuseumituba. Külastuskeskuse perenaine näitas meile hoonet. See on tõepoolest uus ja uhke. Muuseumis nägime parun Liphardi ja tema sõbra Fr.R.Kreutzwaldi vahakujusid, kuulasime nende elulugusid, tutvusime Vastseliina mõisa ajalooga. Vaatasime ja tutvustasime külalistele endi tikitud 22 meetri pikkust vaipa linnalegendidest ja ajaloost. Vastseliina ainelisi jutte vestis jutuvestja Helju Kalme Võrust Kreutzwaldi muuseumist. Vaatasime ka filmi „Vastseliina vaibarahvas“, mis jutustas vaiba saamisloost. Päev lõppes keskaja toitude degusteerimisega kõrtsis.
Küla ja inimesed 04.septembril külastasime Voki küla. Külaelu õitsengust, langusest ja elluäratamisest rääkisid endised ja praegused külaelanikud. Saime teada veel eelmise vabariigiaegsest külaelust, fakte kollektiviseerimisest, tööst sovhoosides, põllumajandusreformidest, talude taasloomisest ja külaelu edenemisest. Tuli välja, et riik on paljuski võlgu kaugete maakülade ela-nike ees. Suletud on poed, postkontorid, bussiliinid, arstipunktid ja külakoolid. Maal puudub hea teedevõrk, töökohti ei ole ja noored on läinud linnadesse ja teistesse riikidesse. Oma kodudest tuleb lahkuda ka viletsaks jäänud vanainimestel, et veeta oma eluõhtu kuskil hooldekodus. Küla-kogukond on jäänud väikeseks. Õnneks on maal inimesed ikka veel ärksad, käiakse koos külamajas, tähistatakse koos tähtpäevi, peetakse pidu – see on küla turvalisus ja koosmeel. Kõlama jäi mõte, et iga inimene külas tunneks oma naabrit ja ühiselt saab lahendada üleskerkivaid probleeme. Päeva lõpus sõime koos külasuppi.
Minu kodu on Vastseliinas 02.0ktoobril tegime jalutuskäigu Vastseliina alevikus ja surnuaial. Külastame kuulsate inimeste elupaiku ja kalme. Vastseliina on olnud paljude kuulsate inimeste sünni-, elu-ja töökohaks. Paljud puhkavad Vastseliina kalmistu põlispuude all. Siin on Juhan Saarniidu koori-ja koolijuhi hauaplats, siin puhkab „Aurora“ madrus Verrev. Vaatasime veel mitmete kooli-ja ühiskonnategelaste kalme ja süütasime küünlad. Tagasi-teel kalmistult läksime vabadusvõitlejate mälestuskivi juurde. Ilme Aim, õpiringi juht
Floristika, ülihuvitav ajaviide
Kultuur on inimkonna mälu, loodus aga ainuke keskkond, milles elu on võimalik ja elamist väärt. Inimesel läheb hästi, kuni ta suudab neid kahte tasakaalus hoida ja kumbagi teineteise ning ka iseenda eest kaitsta. See tegevus võtab kogu energia, mis inimesel on. Paljud ootavad tulemust vähese tööga, samuti teised naudivad tegutsemist sama palju kui selle tulemusi. Siiski aitab terve mõistus igal soovijal edukalt sel alal meistriks saada. Meie eesmärgiks on aidata luua oma isiklik maailma pilt, kus ei loe välised pinged ja see kuulub tõeliselt vaid teile. Sellise maailma loomine on pikaajaline protsess ning meie kursus on vaid esimene samm sellel teel. Tegelikult ei tohiks küll selline ettevõtmine kellelegi üle jõu käia, peab ainult teadma, mida õieti tahetakse – taimed aitavadki selgusele jõuda. Taimed muudavad elu täiuslikuks. Peab nautima mitte ainult nende ilu ja nende läheduses viibimist, peab armastama ka nende indi-viduaalseid omadusi. On huvitav jälgida, kuidas üks või teine sort mingis seoses käitub. Taimede puhul pole kunagi võimalik kõike teada. Maailmas on olemas väga palju erineva värvi, kuju ja suurusega taimi. Paljud lõhnavad, mõned on ogadega, mõned ilma. On taimi, mida kasvatatakse eelkõige nende ilusate viljade või lehestiku kauni sügisvärvuse tõttu. On taimi, mis ilmestavad aeda maadligi laiuvate okstega, teised jälle pürgivad kõrgusesse ja ulatuvad suurte puude võradesse. On tuhandete aastase vanuseid taimi, mitmed neist suure ajaloolise väärtusega ja hiljutisi uusaretisi, miniatuurtaimi, põõsastaimi, taimede erinevaid rühmi ja liike. Ühtesid lõigatakse pärast õitsemist, teisi talvel, kolmandaid üldse mitte. Pole siis ime, et inimesed peavad folkloristikat keeruliseks. Meie üritame taolist müüti purustada ja näidata lihtsas keeles, et folkloristika on ülihuvitav ajaviide. Tiia Prii, õpiringi juht
Lapitöö õpiring Märjamaal
Lapitöö õpiring on tegutsenud Märjamaa Sotsiaalabikeskuses juba kaheksa aastat. Selle aja jooksul on „lapitarkust“ omandamas käinud 37 huvilist. Igal aastal on uusi liikmeid juurde tulnud. Mõni käib ainult ühe või paar hooaega, kuid enamus on juba nn „lapihullud“, kes pole ühtegi tundi vahele jätnud. Uued tulijad alustavad lihtsamatest tehnikatest, vanad olijad teevad juba keerulisemaid ja mahukamaid töid. Huvilisi on meil igas vanuses, nii noori kui ka eakaid prouasid; kes õmbleb tekikest alles sündimata beebile, kes juba mitmendale lapselapsele. Tore on kord nädalas kokku saada, jagada uudiseid ja uusi teadmisi, koos vaadata üle tehtud töid. Tunnis õpime erinevaid tehnikaid ja mustreid, mida saab kasutada tekkide, patjade, linikute, seinapiltide, kottide, rõivaste ja muu valmista-miseks. Pühadeks teeme temaatilisi töid enda kodu kaunistamiseks ja sõpradele kinkimiseks. Aeg-ajalt korraldame tehtud töödest näitusi, et ka teised näeksid, kui ilusaid ja huvitavaid asju on võimalik valmistada lapitehnikas. Irina Skorljakova, õpiringi juht

Heebrea keel ja kultuur
Õpiring „Heebrea keel ja kultuur“ on Iisraeli keskuses avatud juba teist aastakümmet. Seoses Iisraeli-huvi suurenemisega väga paljudel inimestel, on ikka küsitud võimaluse järele end nendel teemaadel täiendada ja nii see ring on püsinud ning tasapisi kasvanud, kuigi osalejad on vahel-dunud. Viimasel ajal põhiliselt õpetaja Margit Prantsuse juhendamisel püütakse tutvuda eebrea keelega sedavõrd, et saaks seda reisidel praktiseerida või koguni tuleks toime heebrea keeles suheldes. Grupiga on käidud ekskursioonil Tallinna sünagoogis ning külastatud juudi muuseumi. Sageli kuulub tundide juurde muusika ja laulmine. Kuna grupis osalejad on aktiivsed inimesed, oleme üksteist kaasa haaranud ühisüritustesse süna-googis ja mujal. Iisraeli reisidest, poliitikast ning loodusest annab ülevaa-teid Peeter Võsu, kasutades selleks nii eesti kui heebrea keelt. Kuna keel ja eriti heebrea keel on vastava kultuuriga väga tihedalt läbi põimunud, avaneb osalejate ees juudi mõtlemise, usu ja (elu)tarkuse võluv maailm. Marika Koha, õpiringi juht
Õpiringid „Kevadine näputöö“ ja „Sügisene näputöö“ Haapsalus
Õpiringid viidi läbi Haapsalu Rahvaülikooli ruumides, inimesed käisid koos laupäeviti. Õpiringi juhendajaks oli tekstiilitöö meistri kvalifi-katsiooni omav Marika Roosi. Õpiringi „Kevadine näputöö“  käigus kooti mänguasju, kaunistati erinevaid esemeid (riided, kohvikannusoojendaja, kott jne) paeltikandiga. Õpiringis valmistuti kevadiseks suureks pühaks – lihavõtteks. Valmista-sime erinevaid lihavõttekaunistusi: laua-ja aknakaunistusi ja pajuvitstest lihavõttepärja, mille ehtisime sulgede ja munadega. Õpiringis „Sügisene näputöö“ tähistati ehte aastat sellega, et valmistati nõelviltimise tehnikas ehteid. Õpiti erinevate paelte  tegemist, palju pusimist oli säärepaela punumisega. Aegsasti valmistuti aasta suurimaks pühaks – jõuludeks. Erilist huvi pakkus niidigraafikas valmistatud kaartide valmistamine. Tehti ka seina- ja lauakaunistusi. Anu Seeman, Haapsalu Rahvaülikool
Nklubi õpiringi tegevusest 2011.aastal
Jaanuar – Jooga vanemale eale Juba mitmendat aastat töötavad Järvakandi Rahvamaja juures joogaringid. Üks neist on mõeldud vanemale eale. Selles on peatähelepanu pööratud eakohasusele: õige hingamine, sirutus-ja venitusharjutused, liigeste liikuvuse arendamine jne. Kutsusime treeneri Kadri Karro ka meile tutvustama jooga põhitõdesid ja selgitama, et jooga pole mõeldud ainult noortele ja nõtketele. Kõik klubi liikmed õppisid harjutusi hoolega. Ja mitmed meie naised võtavad osa ka rahvamaja eakate jooga treeningutest.
Veebruar – Maailma linnud See üritus oli järjeks eelmisel sügisel toimunud Fred Jüssi eesti laululindude tutvustamisele. Õhtu algas meile eksootiliste võõramaiste lindude ja nende eluviiside tundmaõppimisega nii sõna kui pildi vahen-dusel. Edasi oli Rita Merekivi ette valmistanud slaidiprogrammi meie kodupaiga ümbruse lindude elust. Siis vaatasime videot National Geographicu varasalvest „Linnud Uus-Guineas ja Keenias“. Meelde jäid kaunid omapärase eluviisiga sulissõbrad. Teadmistega rikastava õhtu võttis kokku viktoriin kuuldust ja nähtust. Õhtu pakkus palju uut ja huvitavat ning klubiliikmed tänasid korraldajaid.
Märts – Suhtluseetika Külas oli proua Maria Tilk ja õhtu teema – tasu ja karistuse vormide tutvustus ja kasutamise võimalused ning tingimused. Saime värskeid mõtteid, kuidas neid igapäevaelus õigesti kasutada. Antud eetikakategooriate probleemid tekivad mitte ainult lastekasvatuses, vaid samuti kollektiivides: tööl, isetegevusringides, turismireisidel jne. Olukorrad nõuavad lahendamist, aga kuidas? Sellel õppusel saadud nõuandeid tasub meeles pidada ja vajadusel meelde tuletada, et esilekerkivaid probleeme võimalikult valutult lahendada. Õhtu oli avatud kõigile huvilistele.
Aprill – Nali meie ümber ja sees Külalisesineja oli Heiki Raudla, kes on tuntud aforismiraamatute koostajana ja väljaandjana. Ta on kogunud ka palju karikatuure, mida ta meile näitas. Hr Raudla eriliseks  hobiks on koguda seiku ja nalju elust enesest. Neid paljusid luges ta ka meile. Peab ütlema, et ta on hea esineja ja teda kuulates aeg lausa lendas.
Mai – Toalilled Meil kõigil on kodus potitaimi ja sellel õhtul saime näpunäiteid, kuidas neid hooldada. Istutamise, väetamise, kastmise, õige valguse, üksteisega sobimise ja paljude teiste vanade ja uute nippide kohta kulusid teadmised meile kõigile ära. Teiseks teemaks oli teatrietenduse valimine, mida suvel koos külastada.
August – Suvelavastus „Tühermaa“ Viinistus Peab ütlema, et näitlejad olid väga õigesti oma osadesse valitud ja nende mäng oli nauditav. Aga!  Näidendist ja samuti modernsest lavas-tusest arusaamine ei jõudnud enamasti meieni. Kui ausalt öelda, tekitas meie peamiselt üle keskea klubilastele etendus teatud pettumuse. Meil oli kaasas ka üliõpilasi, kes samuti polnud erilises vaimustuses. Järelikult ei jõudnud etendus „pärale“ nii noortele kui vanadele! Viinistus endas polnud enamik meist varem käinud. Rand ja Mohni saare panoraam olid selle külastuse parimad muljed. Etendusele sõit oli avatud kõigile huvilistele.
September – Raamatuarutelu
Valitud oli Justin Petrone „Minu Eesti“ mõlemad osad. Aasta jooksul olid õpiringi liikmed lugenud raamatud läbi ja teinud neist omad järeldused ning meelde jätnud huvipakkuvamaid seiku. Oli ju itaallase Justini pilk meie Eesti elu-olule värske ja mõneti ootamatu, tihti ka eestlastele küllalt naljakas. See pani meid vaatama oma sisseharjunud elule ja meile nii loomulikena näivaile pisiasjadele uue pilguga. Õhtu kujunes elavaks ja muljeterohkeks mõttevahetuseks. Kui võrrelda eelmisel aastal Sofi Oksase „Puhastuse“ aruteluga, võib kindlalt öelda, et meie klubilased on muutunud palju julgemaks ja avaldavad oma arvamusi enesekindlamalt. Õhtu lõppedes otsustati, et igal aastal võib läbi viia ühe raamatu arutelu. Tuleb vaid sobiv teos leida. Pärast arutelust kokkuvõtte tegemist oli ees veel ülevaaade Justin Petrone kolumnistest ajakirjast „Anne ja Stiil“. Tutvustati kolumniste teemasid ja loeti ette  katkendeid.  Üldine hinnang: Justin Petrone on sümpaatne, väga aval ja ei pelga oma isiklikku elu seiku lugejatega jagamast. Äkki eestlase hulgas ei olegi selliseid sõnaseadjaid? Igal juhul on hea, et hr Petrone kirjaniku ja ajakirjanikuna mitmekesistab meie eesti sõnakunsti. Jääme alati ootama tema uusi trükiseid.
Oktoober – Kohtumine kirjanikega Meil olid külas kirjanikud Urmas Vadi, Berk Vaher ja Valdur Mikita. Varem on meid külastanud kirjanikud põhiliselt ühekaupa. Kuid õhtu muutus palju huvitavamaks, kui oli külalisi mitu. Noored mehed tutvustasid oma elu ja loomingut. Et nad on omavahel head sõbrad, siis tekkis vahva ja mõnus omavaheline üksteise täiendamine ja vaherepliikide lisamine. Elav õhtu laabus märkamatult. Lahkudes kinkisid kirjanikud raamatukogule oma teoseid. Õhtu oli avatud kõigile soovijaile. Lisaks Lisaks õpiringi eelpool nimetatud ettevõtmistele korraldas meie raamatukogu loodusluule tsükli – eesti poeetide luulet sügisest, talvest, kevadest ja suvest. Luuleõhtute läbiviimisest võttis osa ka Nklubi. Novembris on kavas Põhjamaade kirjandusnädalast osavõtt. Seekordseks teemaks on põhjamaine huumor. Õhtu on ettevalmistamisel ja avatud kõigile. Detsembris on jõuluteemaline õhtu. Kuulame eri rahvaste jõulukommetest, vaatame sobilikku videod ja katame jõululaua. Heli Augjärv, õpiringi juht
Kodanikuõpetuse õpiring
Inimeseks sirgumine/saamine on pikk ja keeruline tee. Riik on kohustanud oma noori mehi õppima sõjapidamist, et vajadusel seista oma riigi eest. Aga mis on riik? Noorte inimeste ettekujutluses on see struktuur, mis peaks tagama sulle heaolu ja edu. Vastutusest ja kohustusest, lähtuvalt isikust kui riigialamast, minnakse sageli mööda. Kuni inimene ei tunneta, et tema ongi see riik ja igaühe meist tegevus mõjutab olulisel määral riigis toimuvat, seni peame sageli tõdema rahulolematust, probleeme, vastu-olusid.  Meile on antud tohutu minevikupärand ajaloo näol. Mida me sellega teeme? Kas lihtsalt unustame või vahel, kui on vaja, siis kasutame seda meelevaldselt, rebides omatahtsi kontekstist välja meile sobivaid fakte. Kas meheks olemine tähendab nurgelisust, tahumatut jõulisust, robustsust, või võib mees lubada endale ka pisaraid – kas ta on siis nõrk, luuser? Milliseid ideaale oleme loonud enestele, kelle järgi me oma elu seame? Sageli on nendeks kummalised ekstravagantsused, isegi pahed. Sarnaneda kellelegi on vahel eluline vajadus. Aga mina ise? Kas mina ilma kedagi matkimata, kedagi jäljendamata midagi väärt olen? Millised eeskujud, ideaalid on järgimist väärt? Praegusel ajal räägitakse meie militaarstruktuuride muutmisest ajateenistuse põhisest palgaarmee põhiseks? Kas ajateenistuse mõte on kasvatada sõdurit või killerit? Kui kaitseväe plakatilt vaatab vastu ohvitser oma väikese tütrega ja plakatil on kiri „Isa kaitseb“, siis kas see, mis meile õpetatakse, loob minus arusaamise kaitsja olemusest? Kui tahad muuta maailma, ära siis alusta maailmast, sest siis oled kindlasti ebaõnnestuja. Maailma muutmine algab iseendast, sest mina olengi see maailm! Kas minu suhe maailmaga on suhe Loojaga või oleme ainult ise? Need küsimused esitasid endale noored mehed, kes kandsid kohustust oma riigi ees, viibisid ajateenistuses. Kuulata nende arutelusid ja näha nende kasvamist, arengut läbi nende arutelude, oli suur rõõm. Sageli arvatakse, et ajateenistus on ajaraiskamine. Tegelikult tuleb lisada militaa-sele õppele ka sotsiaalne pool ja ajateenistus muutub kvalitatiivselt väga oluliseks etapiks ühe noore mehe elus. Sellise avalduse tegid õpiringi noormehed õpitsükli lõppedes. Meie tegevus ei piirdunud omavaheliste aruteludega. Abiks olid Lauri Vahtre, Einar Laigna, mitmed tegelaskujud erinevatest Eesti teatrite lavastustest ja filmidest. Inimeseks sirgumine on pikk ja keeruline tee. Läbinud ajateeni-tuse, olid need noormehed astunud suure sammu selles kulgemises edasi. Meie õpiringi toetus kulus etenduse „Oskar ja Roosamamma ehk kirjad Jumalale“ külastamiseks. Reet Kaljula, õpiringi juht
Õpiring „HUUM“ Kallastel
Õpiringi „HUUM“ eesmärgiks on nii tuntud kui vähemtuntud eesti ja vene luuletajate loomingu uute tõlgete tutvustamine, et aidata peremini mõista eri rahvaste kultuuri ja eripära. Kuulajatele, osalejatele soovitati luuletuse lahtimõtestamist, innustati oma arvamuse avaldamisele. Lähtuti sellest, et iga osaleja on isikupära-ne ja eriline ja tunnustati seda. Arvamused ei peagi ju alati ühtima. Siin oli hea võimalus veenduda järjekordselt, kuivõrd ainulaadne ja eriline on iga inimese sise-ja tundemaailm. Valituks said B.Alveri, J.Kaplinski, J.Skulskaja ja A.Levini luule. Jaan Kaplinski „Kirjad tulevad“ luuleread said koheselt sooja vastuvõtu osalisteks. Neid paluti lugeda mitmeid kordi veel pärast esitatud slaidinstallatsiooni näitamist ja see oligi heaks tunnustuseks ka vene-keelsele teksti tõlkele. Heameelt tundsin selle üle et mitmed kohalolijad avastasid enese jaoks uut võlu J.Kaplinski luuleridades. Eks ole ju seegi omamoodi valgus, mis ei saagi vanaks. Aga kui hardad on hetked, mil meenutatakse kirju, mis on kunagi kooli- ja noorusajal saadud või kirjutatud. Rääkides kirjadest, mis kunagi rindelt saabunud, mida paljudes kodudes alles hoida kardeti, sest riskeeriti mitte üksnes oma eluga … Kirjad, kirjad, kirjad … saadetud, saatmata … Ja kui eriline on „Kiri iseendale“. Õpiringi üheks teemaks oli ka „Elupusle“, mille puhul tekkis hooti sütitav, hooti aga isegi nostalgiline vestlus, sest on ju igal inimesel oma mälus ja hingesopis pusletükikesi, mille kohta kunagi ette ei tea, millal keegi neid avaldada või paika sättida soovib. Koos olles kogesime hetke võlu, sest millegi ilusa meenutamine, sellest rääkimine on ju kingitus ennekõike iseendale, samas teistelegi, sest mõistad ja tunnetad selgemalt hetke haprust. Siiri Ušakova, õpiringi juht
NII palju  ytlemata sõnu mu hinges, silmis ... 
veel mitte selles – tulevikus vaadatavas, meenutavas MIND elufilmis ...
NII palju  YTLEMATA SÕNU vastu võtta  proovi ...
See pole käsksoov: “Nõuan!“ Vaid hingepalve: „Jõua!“ 
* Minu rikkus
Las arvavad,  mu iseseisvus, eripära, leppimatus ... on see, mis veiderjonnakalt  mu HingeTundeElamisse tikkus ...
Las ytlevad,  see kõik mu  hukutavalt  ära rikkus ...
Kuid mina?
Tunnistan,  et minu rikkus on  VeiderEriliseltImeliseolemise õnnelikkus !!!  Iris  Leid

Täname: # Kõiki, kes tegid kaastööd „Meie Semudele“ Ootame: # Teie kaastöid, häid ideid ning toredaid mõtteid (Juta ja Malle)
Teated: # Kursus õpiringi juhtidele:
Väärtustades oma rahva lugu    
Eesmärk ja sisu:
 • Toetav õpiring
Sajandite tarkus
Eesti kirjanike elust ja loomingust
Käsi ja mõte
Sihtgrupp: õpiringide juhid, ringijuhid, õpetajad jt  Kevadkursus 9.-11. aprill 2013
Suvekursus  02.-04. juuli 2013, Pärnus
Sügiskursus 22.-24. oktoober 2013
Läbiviimise koht: Rahvakultuuri Keskus (J.Vilmsi 55) 
# Juta Jõgi  juhatuse esimees, elukoht Raba tn 7-11, Tallinn 10917, telefon 6777 151; 55 68 50 18, juta.jogi@hotmail.com
# Liia Kiibus volikogu liige, elukoht Salu 21 Ääsmäe, Harjumaa 76402, telefon 6086241, aasmae.raamatukogu@mail.ee 
# Malle Last   volikogu liige, elukoht Jaani tee14, Koeru, Järvamaa 73001,  56 50 97 27, malle.last@mail.ee
# Õnne Paimre  volikogu liige, elukoht Kuigatsi side, Valgamaa 68226, telefon 76 92 376, 51 42 477, paimre@hot.ee
# Luule Bortnikova volikogu liige, elukoht Saunaküla Kaerepere, Raplamaa 79520, tel 48 62 633, 48 62 795, luulebortnikova@hot.ee
# Ene Sõmer  volikogu liige, elukoht Tsooru side, Võrumaa 66301, telefon 7852535, 51960173, tsoorurk@gmail.com.
 
EÕS Semud a/a 10 0020 4656 7003 EÜP