Eesti Õpiringide Seltsi „Semud“ traktaatleht

 

MEIE SEMUD

 

2012/50

„Meie ei õpi, kuni elame, vaid elame kuni  õpime“ T.Tüür

Õnnistatud ÜLESTÕUSMISPÜHI

 

 

 

85 aastat õpiringide liikumisest Eestis

 

Õpiringid eelmisel sajandi esimesel poolel

 

     Õpiringide mõte Eestimaal saab innustust Põhjamaadest, nimelt Rootsist, kus käesoleval aastal saab õpiringide algusest 110 aastat. Selle pioneeriks on olnud Oscar Olsson (1877-1950), kelle ideed on osutunud elujõulisteks veel terve sajandi ja rohkemgi jooksul. Need on olnud lugemis- ja referaatringid. Edaspidi on olnud töiseid kohtumisi Soome õpiringide tegelastega.

     1927.aaasta saavad õpiringid Eestimaal nii populaarseks, et võtavad rahvaliikumise iseloomu.  85 aastat tagasi hakkavad tööle kirjandusringid, ringid kodanikuõpetusest, seltskondlikust kasvatu-sest, aiandusest jpm. Veelgi varem, 92 aastat tagasi (1920) on teada Jõgevamaa Vaimastvere valla Kõola algkooli juhataja Aleksander Ilmoja õpiringist, kus õppijad on tema kooli lõpetanud noored. Ka Põltsamaal loodi samal aastal kohalike kooliõpetajate eestvedamisel lugemisring. Eduard Kubjas, esimene süsteemikindel õpiringide arendaja, Eesti Haridusliidu asutamise initsiaator, esines õpiringe käsitleva ettekandega I Eesti Hariduskongressil 89 aastat tagasi s.o 1923.aastal.

     85 aastat tagasi hakkab ilmuma Eesti Haridusliidu hääle-kandjana infoajakiri „Vabaharidustöö“, hiljem „Areng“(1927-1940), mis kajastab vabaharidustöö põhimõtteid ja loob kontakti vaba-haridustöö tegelaste vahel. 1932.aastal ilmub E.Kubjase raamat „Õpiringid“ ja K.Laane „Kuidas korraldada õpiringe“ (1939),  mis esimeste õpikutena annavad juhendeid ja selgitavad õpiringitöö põhimõtteid. Ilmub ka käsiraamatuid abiks õpiringide korraldamisel, töökavu ja juhendmaterjale õpiringidele. Arenevad suhted Põhja-maadega, võetakse osa õpiringide päevast Soomes. Feliks Kinkar on nentinud, et kolmekümnendateks aastateks saavutatud õpiringide areng ja tase Eestis lubab arvata, et oleksime peagi jõudnud Põhja-maadega võrdsele tasemele, kui õpiringide töö poleks 1940.aastal katkenud. Alustatakse õpiringide võistlusega, millest võtab osa 27 õpiringi. Tööd hinnatakse süstemaatilisuse, koosseisu püsivuse, võrdse tööjaotuse ja koosolekutest osavõtu järgi. Preemiaks saadi uudiskirjandust: omavalitsused ja asutused määrasid preemiaks toetusraha või kirjandust. 1934.a algsest loodi Eesti Haridusliidu juurde paljusid eriorganisatsioone hõlmav õpiringide metoodiline keskus, kuna õpiringide üldarvuga oli jõutud üle poole tuhande.

     80 aastat (1932) möödub esimestest õpiringi juhtidele korraldatavatest kursustest, millest võtab osa 125 inimest, ringhäälingu kaudu toimub 12 näitlikku õpiringide koosolekut, mille tulemusena elavneb õpiringide tegevus: tööle hakkab  kümneid uusi õpiringe. Eestikeelse raamatu ilmumise 400ndale aastapäevale pühendatud raamatuaasta aitab elavdada kirjanduslike õpiringide tööd. Haridusliit annab välja metoodilisi materjale, komplekteerib laenukogu, kust saab töökavu osta või laenutada.

     75 aastat (1937) saab esimestest üleriigilistest õpiringide päevadest, mis toimuvad Tallinnas. Aasta pärast toimuvad ka teised õpiringide päevad, samuti Tallinnas 160 osavõtjaga, kus on ka külalisesinejaid Soomest, kolmandad olid planeeritud Tartusse, et elavdada õpiringide tegevust Lõuna-Eestis, kuid need teoks siiski ei saanud.

     74 aastat tagasi 15.detsembril 1938 moodustatakse Eesti Haridusliidu algatusel Haridusministeeriumi ja Riikliku Propaganda Talituse poolt 21 liikmeline ühiskondlik organisatsioonidevaheline Õpiringide Nõukogu. 17.aprill 1940 on Õpiringide Nõukogu juhatuse viimane koosolek, kus planeeritakse uute juhendmaterjalide väljaandmist, aga õpiringide tegevus Eestis katkeb 52 aastaks.   Sõjaeelses Eestis oli 500 registreeritud õpiringi.

 

 

Õpiringid tänapäeval

 

     20 aastat tagasi (1992) õpiringide traditsiooni taastamiseks saadi abi Rootsilt. Ölandi Rahvaõpistu juhataja Lars Adin tuleb Eestisse õpiringide juhte õpetama Täiskasvanute Assotsiooni „Andras“ juures. Vastavast koolitusest sai osa 30 inimest, nende hulgas 4 tollase Kultuuritöötajate Täienduskooli töötajat.

     19 aastat tagasi (1993 mais) alustati Kultuuritöötajate Täienduskoolis kursusi tulevastele õpiringide juhtidele.  29.aprillil 1994 moodustatakse 16 asutajaliikmega kursuslastest Eesti Õpiringide Selts SEMUD (EÕS Semud), kes hakkab tegema aktiivset koostööd Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskusega, et läbi viia täiendõpet õpiringide juhtidele, mis on jätkunud 18 aastat s.o tänaseni. Sama aasta suvel Tartumaal Mellistes korraldatud õpiringide kolmandate suvepäevade näol taastati üleriigilised õpi-ringide päevad, mis 1939.aastal ei saanud toimuda. Suvepäevade teemaks oli „Kodulugu“, kuulati loenguid ja külastati Tartumaa kultuuriloolisi paiku. Suvepäevi on korraldatud kaheksateistkümnel korral.

     17 aastat tagasi (1995 -1997) saadakse esimest korda riigilt toetust õpiringide juhtide koolituseks, kolmeaastasele projektile „Elukestev õpe“. Projekt kasvab välja ühest projektiõppe kursusest. Projekti eesmärk oli asutada uusi õpiringe, pakkuda täiendõpet õpiringijuhtidele, toetada õpiringide tegevust. Õppepäevi korraldati Paides, Lüganusel, Tartus, Laevas, Raplas, Varbolas, Kärdlas ja Raasikul. Tööle oli hakanud ligikaudu 80 õpiringi, sellega oli läbitud õpiringide taastamise etapp Eestimaal. 

     1998 vahetub Seltsi juhatus ja juhatuse esimeheks valitakse Tõnu Otsason, eesmärgiks saab koostöö. Koostööd tehti külaliikumisega „Kodukant“.

     1999 kerkib päevakorrale koolituskeskuse loomine EÕS Semude juurde. 2.novembril 1999. otsustab üldkoosolek vastavalt Seltsi põhikirjale luua seltsi juurde erakool ja kinnitada Kooli põhikiri. Kooli nimeks saab Õpiringi Juhtide Koolituskeskus KATI ( KATI - kohaliku arengu tugiisik). Koolituskeskus jätkab koostööd Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega korraldades kursusi õpiringijuhtidele.  

     2001 hakkab ilmuma EÕS Semude traktaatleht MEIE SEMUD, nüüd juba 50s number, mis tutvustab õpiringide tööd, kokkuvõtteid või lihtsalt kogemuslikult huvitavaid lugusid, annab infot täiendõppe võimaluste kohta, tutvustab uusi programme ja projekte, artikleid õpiringide töö metoodikast, annab ülevaateid läbitud kursustest, tutvustab uusi vabahariduslikke raamatuid, annab võimaluse omaloominguliste jutukeste ja luuletuste esitamiseks. Leht ilmub viis korda aastas ühe trükipoogna suurusena. 

     Kindlasti ei oska selle lehe ülemaalist tähtsust hinnata, võib-olla seda polegi, aga meie endi jaoks pisukene väärtus ehk siiski on. Oleme saanud kursis olla sellega, mida teevad meie sõpruskonna liikmed õpiringides, oleme ehk neilt mõne toreda idee või mõttegi saanud, või siis julgustust edasi tegutsemiseks, kui enda ideid ei jõua ellu viia ja mõtted on ummikusse jooksnud. Küllap oleme saanud kätt harjutada värsse sepitsedes, jutukesi kirjutades, oma ringi lugusid kirja pannes ja rõõmu tunda sellestki, et on kogunenud päris kopsakas hunnik materjale õpiringidest kui liikumisest.

     Lehel ei ole olnud alalisi kaastöölisi, vaid selle kokkupanemise ja artiklite hankimise eest on vastutuse võtnud Malle Last ja Juta Jõgi. Kaastöölised oleme olnud meie kõik, vastavalt sellele, mis parajasti on teoksil olnud ja mis valmis on saanud. Me ei saa end võrrelda mistahes muu infolehega, kuna materjal läbiviidud õpiringide kohta laekub suures osas alles aasta lõpuks ja siis ei ole see lihtsalt kuum uudis või vanaks läinud uudis, vaid hoopiski aasta jooksul tehtud tööst teavitamine, ja võib juhtuda, et sellest saab lugeda alles järgmise aasta numbris. Sellegipoolest on see peegeldus tehtud tööst, sellest saadud rõõmust ja tunnetusest, et teeme vajalikku tööd oma paikkonna inimeste heaks nende endi aktiivsel osavõtul muidugi, mis omakorda on ikkagi töö kogu Eesti riigi  ja rahva heaks.

     2005-2008 aprill osaletakse Euroopa Liidu koolitusprojektis ÕPE (õppimine parandab elukvaliteeti) EVHLi katuse all ja viiakse läbi koolitus õpiringijuhtidele õppepäevade näol Harju- , Rapla- ja Võrumaal.

     2008 II poolaastast kuni 2010 I poolaastal osaletakse EVHLi partnerina Programmis „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“. 2010 II poolaasta toob uusi katsumusi ja üllatuse, et Programmi raamidesse enam ei sobita ja ollakse ilma väljastpoolt tuleva toetuseta. Aasta teemaks on „Mälu ja järjepide-vus“, mis hõlmab mälu ja mäletamise teemat, uuritakse ajalugu ja kultuuripärandit.

     2011 täiendõpe korraldati kolmel korral, lehtki ilmus kolmel korral. Käsitleti teemat „Mõtte, sõna ja teoga“, mis andis tublisti mõtlemisainet. 

     Õpiringide Seltsil on olnud nende aastate jooksul kaks juhatajat: Tõnu Otsason 1998-2001 ja Juta Jõgi 1994-1998 ja 2001-2012.

     Tänapäeval võime rääkida õpiringikultuurist, kus õpiringid juhinduvad oma tegevuses teatud normidest ja väärtushinnangutest ja arendavad neid edasi. Töötavad õpiringid on eeskujuks neile, kes alustavad oma ringi tööd ja ideeandjaks neile, kes seda teha kavatsevad.

     Õpiringide loo võime kokku võtta Karl Laane, Eesti Haridusliidu hariduskonsulendi ning 1940ndas aastast peasekretäri sulest pärinevate luuleridadega. K.Laane oli  missioonilt kultuuri säilitaja ja rahvavalgustaja, kes õpiringe on nimetanud isetegevuse kooliks. Tema enda kreedoks ja tegevuse aluseks ongi järgmine mõte:

„On minevikumullas rahva juured

ja meie tahtsime ta eluõigust kaitsta.

On elu osaliseks mitte ainult suured.

Ka väike maarjalill võib päiksevalgust maitsta.“

           

                                                          Juta Jõgi

 

 

Loo õpiring külasse!

 

Raamatukogu on läbi aegade olnud elukestva õppe tuiksoo-neks ja on seda vaieldamatult ka täna. Võin kindlalt öelda – õpiring on suurepärane võimalus inimeste harimiseks. Tuginedes ajaloole, võib väita, et õpiringid on Eesti raamatukogude juures tegutsenud pikka aega ja järjepidevalt. Rahvaraamatukogu on õpiringile sobiv õpikeskkond. Raamatukogudes on õpiringide tööks olemas vajalik kirjandus, ruum kokkusaamiseks ja raamatukoguhoidja, kes teadmis-te olemasolul saab olla õpiringi juht.

Millised on õpiringi tunnused ja töö põhimõtted:

- Õpiringi oluliseks osaks on omaalgatuslikkus, st. osalejad tulevad kokku oma vabal tahtel ja õpitakse üksteise elukogemustest ja tead-mistest.

- Osalejad on tavaliselt head sõbrad või tuttavad, sarnaste huvidega. - Õpiringis on keskmiselt 3-12 osavõtjat ja käiakse koos 5-12 korda. Kooskäimiskohaks võib näiteks olla kellegi kodu, töökoht, raamatu-kogu, kohvik. Õppuse pikkus 2-3 tundi ja käsitletav teema pakub huvi kõigile.

- Õpiringi juht on ringi liige ja vabatahtlik, tal on organisatoorne roll, ta julgustab koostööd tegema ja oma arvamust avaldama ja hoolitseb, et arutluse alla tulev teema oleks arusaadav kõigile osale-jatele.

Võrreldes Eesti õpiringide töökorraldust Põhjamaade õpiringide omaga, leiame erinevuse eelkõige organisatsioonides/institutsioonides, kelle vahendusel õpiringe läbi viiakse. Kui Põhjamaades on õpiringide peamisteks läbiviijateks erinevatele erakondadele kuulu-vad õpiorganisatsioonid, siis Eestis korraldavad õpiringe hoopis raamatukogud, rahvamajad, koolid ja rahvaülikoolid. Kas see näitab meie parteide vähest huvi tegeleda kodanikukasvatamisega või raamatukoguhoidjate juhtivat rolli õpiringialase teabe levitamisel ja õpiringide ellukutsumisel? Vähe arutletakse aktuaalsete probleemide üle nii kogukonnas või riiklikul tasandil. Kas olukord muutub, kui riik hakkab rahastama demokraatia arendamise sihtasutusi, mille üheks tegevuseks onkodanikuhariduse edendamine projektide, toe-tuste ja informatsiooni levitamise kaudu.

Raplamaa raamatukogude juures on õpiringid tegutsenud juba 15 aastat. Oleme maakonna keskraamatukogus korraldanud õpiringide seltsi „Semud” kaasabil kolm õpiringijuhtide koolitust ja reklaaminud võimalust osaleda koolitustel väljapool maakonda. 85% raamatukogutöötajatest on saanud teadmisi õpiringi töö põhimõtetest ja metoodikast.

Praktika on näidanud, et keskmiselt korraldatakse aastas maakonna raamatukogudes 13 õpiringi. Millised ringid tegutsevad raamatukogude juures? Huvialaringe ja klubisid on aegade jooksul regulaarselt tegutsenud 11-12 raamatukogu juures. Pikka aega on koos käinud raamatusõprade klubi “Varak” Valtu raamatukogus; Kärus “Memme-Taadi” klubi; Kodilas pensionäride ühendus, Nelja-päeva klubi Järvakandis, naiste käsitööring Härglas. Erinevaid õpiringe on toimunud: Vana-Vigala, Kabala, Kodila, Valtu, Valgu, Hagudi raamatukogudes. See näitab, et väikese õpiringi juhtimine ja ellukutsumine on jõukohane paljudele.

Rapla Keskraamatukogus on juba aastaid koos käinud kirjanduslik õpiring, mille töös on saanud osaleda kõik raamatukoguhoidjad. Õpiringi töövormi saab edukalt kasutada tööalaste ülesannete lahendamisel ja seda võiks julgemalt kasutada.

Muidugi ei saa õpiringiks pidada igat ringi, eriti kui puudub organiseeritud tööjaotus. Õpiringiks võib pidada ka seltside, rahvamajade juures tegutsevaid ringe (näiteringid, laulukoorid jms), kus peetakse oluliseks eneseharimise eesmärki ja õpingud on rajatud kollektiivse iseõppimise põhimõttele. Seega ei ole piirid õpiringide ja muude vabaharidustöö vormide vahel eriti ranged.

Õpiringis võib õppida kõike. Tundub, et tänapäeval on vajadus kompenseerida käsitööosavuse ja loovuse puudumist ning parandada käelise tegevuse oskust, millega on seletatav ka nende õpiringide ja kursuste arvu suurenemine.

Kõik sõltub raamatukoguhoidjast kohapeal, tema aktiivusest, tahtmisest ja teadmistest.

Õpiringe on võimalik korraldada väikese tasu eest, luues nii soodsa võimaluse igale osaleda soovijale. Õpiringi juhtidel on võimalik taotleda tegevustoetust. Peamiselt on toetusi küsitud omavalitsustelt ja kohalikult kultuurkapitalilt. Õpiring võib oma tegevusele ka riigieelarvelist toetust taotleda, kui ringis on vähemalt viis osavõtjat ja 20 tundi õppusi aastas.

Kasutajakoolituse läbiviimine ja korraldamine on raamatukogude ülesanne. Raamatukogu on seotud elukestva õppega ja raamatukoguhoidjad on spetsialistid, kes vahendavad täiskasvanud inimestele teadmisi ja oskusi õpetamisega ja enesetäiendamisi, vabahariduslikel kursustel, õpiringides ja teistes olukordades, kus on tegemist sihipäraselt loodud õpisituatsiooniga. Vastavad teadmised ja oskused peaksid olema igal raamatukoguhoidjal. Seega raamatukoguhoidja peab tundma andragoogikat ja täiendama ennast regulaarselt. Järgmistel aastatel oleme maakonna raamatukoguhoidjate täienduskoolituses seadnud prioriteediks täiskasvanuhariduse teoreetiliste aluste ja täiskasvanute õpetamise ning õppimise põhimõtete eripära tundmise ning vastavate õppemeetodite valdamise, aga ka meeskonnatöö ja grupitöö eripära. Vajalikud on teadmised sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia valdkonnas. Täiskasvanu koolitajale on oluline hea suhtlemisoskus, sealhulgas avaliku esinemise oskus ja julgus ning erinevate esitlustehnikate valdamine.

Koolitusvõimalusi leiab ja pakkujaid on, kuid paljudel raamatukogudel napib järjepidevaks koolituseks raha. Teretulnud oleks vastavasisuline riiklik programm raamatukogutöötajatele, kultuuriministeerium peaks sellele mõtlema.

Väga tänapäevalikult aktuaalsed on August Annisti mõtted 15.mail 1925.a Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosoleku ettekandes: “Muidugi mitte üksi koolides, vaid ka muu publiku kirjandus-kultuuri tõstmine tuleb tõsiselt päevakorrale võtta kõigil, kel eesti kirjanduse areng südamel. Praegune kriis näitab taas kord, et meie kirjandus ei saa läbi ilma selle laiema publikuta. Oleme liiga väikesed, et võiksime ülal pidada kirjandust ainult kümmekonnale valituile, peame otsima suuremat publikut, vähemalt haritlaste hulgast. Viimaseid on meil ju nimeliselt õige rohkesti (õpetajad, ametnikud), kuid oled otse üllatatud kuuldes neist väga mitmete vaateid ja arusaamist kirjandusteostest! Selle kirjandusliku hariduse madalusega ainult võib nähtavasti seletada ka seda kategoorilist, pimedat viha või täielikku ükskõiksust meie uuema kirjanduse vastu, mille mõne nõrkuse, endisest erineva vormisuuna ja moraalse külje pärast ei nähtagi enam temal siiski olevaid esteetilisi väärtusi! Nii siis vajab nii meie põllumeeste, tööliste kui ka isegi lai haritlaste kiht kirjanduslikku selgitustööd. Kõned, loengud, kursused jne. võimalikult igas linnas ja igas tähtsamas maaelugi keskkohas!”

Alustame siis sellega, et loome kirjandusliku suunitlusega õpiringi oma raamatukogusse ja arutleme inimestega kirjanduse üle!

                                   

                                               Katrin Niklus

 

 

Sütistega

 

     19.jaanuaril oli Koeru Vaimuvalguse klubi liikmeil võimalus kuulata Herbert Lasti huvitavat vestlust Juhan Sütiste elust ja loometeest.

Mõningaid fakte ja seiku luuletaja eluloost. Schützide (Sütiste perekonnanimi kuni 1936.aastani) suguvõsa neli põlve alates vaarisast Aleksandrist elasid Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus, kus oli ka luuletaja sünnikoht (sündis 28.dets. 1899.a.)
     Juhani huvid olid mitmekülgsed. Kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba Tartu õhtugümnaasiumis õppides, andes ise välja ajakirja „Vihur“. Õpilasühingu ajakirjas „Rada“ ilmusid 1922.a. noormehel esimesed luuletused. J.Sütiste tegeles palju spordiga: heitis ketast, odaviskes tuli Roomas 1927.a. üliõpilasmängudel kuldmedalile. Mängis hasartselt jalgpalli, olles Tartu esindusmeeskonnas.

Juba koolipoisina oli ta suur teatrihuviline ja käis Vane-muises etendusi vaatamas. Kultuuriajaloolane Elsbet Parek meenutab, et ta mängis (1924.a.) üliõpilasseltsi saalis koos Juhan Sütistega A.Strindbergi näidendis „Kamraadid“. Noormehel oli väga hea diktsioon ja lavašarm nagu kutselisel näitlejal, kuna ta oli käinud üliõpilasõpingute kõrval ka lava-ja kõnekunsti kursustel. 1931.aastal võttis luuletaja osa tantsukursustest. Partneriks olnud raskekaaluline Vanemuise näitleja Liina Reiman. Elsbet Parek mäletab, et pärast tantsu pühkinud Juhan tihti higi ja maininud stoilise rahuga, et ta ei ole kunagi kartnud rasket tööd.

Sütiste olevat võtnud eratunde laulmises ja hääleseades. Teatrimees Karl Ader (1903-1993) meenutab, et 1930.aastail esines Vanemuise teatris New Yorki Metropolitani ooperi solist Karl Jorn, keda ta koos Sütistega kuulas. Mõni päev hiljem, teatristuudios tunde andes, laulis Sütiste täpselt samu aariaid nagu ameeriklane Jorn. Parodeerima oli ta suur meister! Ja tema laul ning luule lugemine oli kuulajaid sütitav. Loomingulise kriisi ajal taandus luuletaja aga nukrusesse ja tõmbus endasse ega maganud öösel.

„Mõtted, mõtted – kummalised mõtted

Päevad läbi kihutavad sind.

Õhtul saabuvad nad pikas rivis

Sinna, kuhu paned oma pää.

Nad on rasked nagu hauakivid,

Ükski nendest kergemaks ei jää!“ (J.Sütiste)

Oma elu jooksul ilmus Sütistelt 9 luulekogu, kümnes „Umbsed päevad“ pärast tema varast surma 1945.aasta 10.veebruaril.

Noorukina töötas Sütiste Tartus Rudolf Kippasto kellassepa-äris õpipoisi ja sellina. Teatrijuht Arved Kalvo(1910 -1983) meenutab, et Sütiste olevat öelnud: „On kaks salapärast „tumeda“  tegevusega ametimeest: uurmaaker ja apteeker. Iialgi ei või sa teada, mida nad on teinud ja mille eest raha võtavad!“ Hea kella kohta öelnud õppinud kellassepasell: „Viska üle katuse, kui pärast seda näitab õiget aega, on väärt kell!“.

Luuletaja oli kirglik kalamees. Koos kunstnike Jaan Vahtra ja Villem Ormissoniga sõideti rongiga Kiidjärve jaama ja sealt jalgsi Ahja jõe äärde spinninguga forelle püüdma. Ühel suvel olid nad kalastamas mitu päeva Põltsamaa jõel Koeru kihelkonna piirides. Ööbisid Võlingi  talus Jõekülas. Sellest kalaretkest on meie klubi liikmele Ülle Kuttile rääkinud tema ema  Leida, kes tundnud aukartust nii kuulsate meeste ees.

Tartu teatristuudio õpilased lausa jumaldasid oma lavakõne õppejõudu Juhan Sütistet. Ta mõttelend oli vaimukas ning elutark, täpne ja loogiline. Kunagi ei ajanud „udujuttu“. Tal olevat olnud suurepärane imiteerimisanne, andes edasi täpselt tolleaegseid lauljaid, advokaate või poliitikuid. Hästi õnnestunud Jaan Tõnissoni parodeerimine. Imitatsiooni aluseks oli Sütiste erakordne tähele-panuvõime.
      Lisaks võib  huviline lugeda Oskar Kruusi koostatud raamatut „Mälestusi Juhan Sütistest“ (Tln, 1985).      

     Kirjandusõhtul esitas klubi luulering Juhan Sütiste kodu- ja lembeluule põimiku „Mu arm on vaikiv...“. Siinjuures suur tänu neile ilmeka esinemise eest!

                                  

           Malle Last, Koeru Vaimuvalgus esinaine

 

 

Oleme osake Eestimaast

 

     Meremäe raamatukogu juures tegutseva õpiringi „Oleme osake Eestimaast“ 2010/2011 hooaja sisuline tegevus kujunes mõneti teiselaadseks kui aasta tagasi sai kavandatud.

     Muudatused meie plaanidesse tõi elu ise. Märgatavalt oli vahepeal aktiviseerunud meie õpiringi hea partneri, Meremäe Pensionäride Seltsi tegevus, ning juba detsembrikuise ühise koosviibimise ajal ilmnes, et üks periood ja üks valdkond siinse piirkonna ajaloos nõuab ja väärib meie kõigi erilist ja tunduvalt tõsisemat tähelepanu. Selleks osutus tänaste eakate noorusaja, eelmise sajandi 50ndate aastate aktiivne kultuuri- ja seltsielu, toonase M.Gorki nim. kolhoosi keskuseks olnud Serga külas. Üles kerkis nende tõsine soov ja tahtmine meelde tuletada, kokku koguda ning uuesti selgeks õppida toonaste legendaarsete Serga simmanite lau-lud, tantsud ja pillilood. Samuti sooviti neid oma järeltulijatele edasi õpetada. Nende soovide ja eesmärkide täitmiseks loodi oma lauluansambel. Vanade lugude õppimine läks üllatavalt ladusalt, sest kõikidesse laulu- ja tantsuharjutustesse suhtuti sellele auväärsele põlvkonnale omase pühendumuse ja põhjalikkusega. Selle töö tulemuslikkust kinnitab asjaolu, et juba on suudetud korraldada kolm menukat seltskondlikku üritust kodukandi rahvale, kelle hulgas on alati olnud märkimisväärsel hulgal kohalikke noori.

      Meie õpiringi jaoks uudsena käivitunud aktiivse seltsilise tegevuse kõrval jätkus ka sel aastal kodukoha ajaloo tutvustamine erinevatele huvigruppidele eelmistel hooaegadel kogutud ja valminud materjalide põhjal.

     Leiame, et käesoleval aastal oleme oma õpiringiga andnud märkimisväärse panuse kodukoha kultuuriloo talletamisse ning siinsete märkimisväärsete traditsioonide taaselustamisse.

 

                        Anni Lahe, õpiringi juht Meremäel

 

 

Taimeseaded aastaringselt

 

     Viimasel ajal on levinud lillekimpude kinkimine; ka meeldib inimestele oma kodu värskete ja värvirõõmsate bukettidega kaunis-tada. Võimalused eriilmeliste kimpude valmistamiseks on peaaegu piiramatud: seda nii seadete vormi ja suuruse kui ka saadaolevate erinevate lillesortide, nende värviv valiku ja lillede omavahelise kombineerimise osas.

     Lilleseadja Aire Raig tutvustas meile erinevaid taimeseadeid, nende tehnikaid ning pakkus erinevaid kujundeid ja värvilahendusi ning uudset lähenemist lillekombinatsioonide loomisele. Tema õpetuse järgi oli üsna lihtne nii kohapeal kui kodus seda ellu viia. Õppisime käsitsi seotud lillekimbu valmistamist. Nii valmisid erinevate võimalustega suvised kimbud nii vaasi kui kuivatamiseks. Rääkisime lauakaunistustest  nagu maitseaine- ja viljakimp advendiajaks, kimp jõuluõhtuks, erinevad jõulukuused. Suvel külastasime oma õpetaja kaunist lilleaeda kus valmistasime käsitsi seotud lillekimbu. Õpiringi viimasel kokkusaamisel kujundas igaüks vaniku või pärja mõeldes eesseisvale advendiajale.

     Loengutest ja praktilisest tegevusest võtsid osa lahtiste kätega inimesed, kellele pakkus lõbu ja naudingut fantaasiarikas ning täiesti omanäoline kaunistamine, et tuua oma ellu rohkem värvirõõmu ja vaheldust. Saime olla ise lihtsate ja nutikate ideede teostajateks, leides iga kord midagi uut, huvitavat ja trendikat oma kodu kaunistamisel ja tähtpäevadel.

 

                    Imbi Saava, õpiringi juht Himmastes

 

 

Õpi ja tegutse

 

     Õpiringi kuuluvad maaseltsielu edendajatest maaraamatukoguhoidjad – täiskasvanute koolitusega tegelejad, enamuses õpiringide juhid. 1998.aastal ellu kutsutud õpiringi eesmärgiks on õpiringide juhtide koolitamine ja selle läbi õpiringiliikumise edendamine. Õppetöös tuginetakse raamatutarkusele, seepärast pööratakse suurt tähelepanu kirjanduse tundmaõppimisele, otsitakse koostöö võimalusi ja jagatakse kogemusi.

     2011.aastal keskenduti kodukoha rahvapärimuse kogumisele, mille tulemusena avaldati Võrumaa rahvajuttude valikkogu; korraldati loenguid, kohtumisi, külastusi, kunstinäitusi; tutvuti kultuuriloolise Missoga ja Balti-Saksa seltsi tegevusega; õpiti tundma Leedu kultuuri ja kirjandust ning tutvuti e-raamatuga. Toimusid vestlusringid ja arendati käelist tegevust – omandati lihtsamaid raamatuparandamisvõtteid, kujundati kompositsioone looduslikest materjalidest, valmistati ehteid jms.

     Kõik õpiringi liikmed osalesid ETKA Andrase korraldatud koolituspäeval Võrus. Hea koostöö on TÕNi Võrumaa koordinaatori Merike Ojamaaga. Õpiringi juhina jagasin õpiringialaseid kogemusi teemal „Õpiring kui mõtteviis“, ETKA Andrase koostööseminaril „Kuidas üheskoos õppida“ ja aitasin läbi vii Kodukandi õpiringide alast infoteabepäeva Tartus. Meie maakonna õpiringide tegevust olen tutvustanud avalikel esinemistel.

     2012.aastal jätkame Võrumaa rahvapärimuse kogumist, keskendudes rahvakalendri tähtpäevadega seonduvale. Tähistame juubeleid ja kirjanduslikke tähtpäevi.

 

                                Ere Raag, õpiringi juht Võrus

 

 

Õpiringi „Elujõud“ kümnes tegevusaasta

 

     Elujõud on meie eluküsimus, see on hariduse, tervise ja tahte ühtsus. Kuidas kolme elujõu komponenti mõõta ja hinnata nii, et igaüks meist oleks protsessis osaleja, selleks kutsutigi ellu õpiring „Elujõud“, mis tegutseb Võrumaa Keskraamatukogu juures alates 2002.aastast. Viieliikmelise supiringina alustanud õpiringist on tänaseks saanud tervisliku toitumise ja elujõu suurendamise küsimustega tegelev kümneliikmeline õpiring, pakkudes oma tegevu-sega elurõõmu ja tegutsemislusti nii liikmetele kui lähedastele.

     Meid seovad ühised õppereisid, matkarajad, hea raamat ja kooslaulmise soov. Loovust arendab ning ühistegemise rõõmu ja rahulolu pakub käeline tegevus. Oleme õppinud klaasimaali, salvräti- ja viltimistehnikat, savi- ja nahkehistöö saladusi, valmistanud ehteid, järjehoidjaid, munapühade- ja jõulukaunistusi, komposit-sioone looduslikest materjalidest, tutvunud kombatavate raamatutega. Tähistame rahvakalendri tähtpäevi, täiendame end kodukor-raldamise, aianduse ja kokanduse  ning pere teemadel.

     Meie õpiringi tegevus on korraldatud selliselt, et õpime ise ja õpetame teisi. Ringi tegevus on jäädvustatud fotodel ja kirjasõnas. Ringi liikmed on kaasatud TÕNi tegemistesse. Eriti lustakas oli sügise algust ja TÕNi tähistav kõrvitsapidu maitsvate kõrvitsa-roogadega ja retseptidega. Ligi 30 kilosest kõrvitsamürakast valmistatud hõrgutisi jätkus kõigile ning kõik keetjad-küpsetajad said tunnuskirjad.

     2012.aastal tahame rääkida tervise hoidmisest ja parandamisest, looduslike pühapaikade mõjust kehalisele ja vaimsele tervisele, kodustes oludes taimedest ravimite valmistamisest jms.

 

                               Ere Raag, õpiringi juht Võrus

 

 

Aeg iseendale

           

     Mööduv aasta oli sarnaselt eelmisele kirju ja täis vahvaid tegemisi ja ettevõtmisi. Hoolimata sellest, et meie õpiringi liikmed elavad üksteisest väga hajutatult ning talv oli väga külm ja lumerohke, leiti siiski piisavalt aega ja huvi kooskäimiseks.

     Organiseerisime taas mitmeid väljasõite, kohtumisi kirjanikega nagu Jaan Kruusvalli ja Kristin Aavakiviga ning tegime näputööd kosutmaks hinge ja vaimu. Kasutasime ära ka mitu päris vahvat õppepäevadel osalemise võimalust. Käisime koduleiba küpsetamas ja külastasime näitust „Liblikalend“. Näitusel sai läbi mikroskoobi vaadata, milline näeb välja liblika tiib. Esindatud olid nii Eestis kui ka Euroopas levinud liblikate, mardikate ja rohutirtsude liigid. Jahedal sügispäeval paitas näitus meie meeli ja südant suviselt soojalt, õhkõrnalt ja kergelt nagu liblikalend.

     Aasta esimesel koosolemisel peame tavaliselt plaane ning aasta lõpetame ennast premeerides lihtsalt mõnusa äraolemisega  olnut-tehtut meenutades. On ju oluline kooskäimise ja -olemise vaim. Eriti toredaks ettevõtmiseks kujunes viltimise õpituba. Et oma oskusi lihvida, jätkame viltimisega ka uuel aastal. Näiteringile tahame viltida lõbusad näpunukud ja  selle juures ka lapsi kaasata. Tulevikus tahame minna oma tegemistega välja, teha erinevaid õpitubasid väljaspool oma piirkonda. Aasta lõpetasime kadripäeval koos Ruusmäe raamatukogu raamatusõprade ringiga.

     2012 aasta kevadel alustatakse Luutsniku küla keskmes asuva endise kaupluse hoone rekonstrueerimise esimese etapiga. Valmivas külakeskuses saab endale uued ruumid ka raamatukogu. Praegu asub raamatukogu 1,5 km külakeskusest eemal. Ootame uute ruumide valmimist, mis loob oluliselt paremad tingimused õpiringi tegevuseks.

                          

                           Aili Valb, õpiringi juht Luutsnikul

 

 

Lugu 

 

     Tallinna Käsitöökeskuse Käsitööklubile tõi 2011.aasta nii kurbust kui rõõmu, nagu elu ikka. Kaotasime ühe armsa kaaslase, Helmi Auliku, kes oma paljukülgsete käsitööoskuste, muusika-ja kehakultuurilembuse ning üldise kultuurihuviga oli meile lausa eeskujuks. Kõike ta jõudis, ja kiiresti. Samas tuli klubisse juurde nooremat rahvast, kes innukalt kaasa löövad.

     Plaanisime aastaks kahte asja: ehete aastaga seoses kunst-lillede valmistamist ja üleminekut rahvuslikult lilltikandilt nõelviltimisele. Esimese teema lahendamisega oli muret omajagu, sest kuumade metallkuulide ja liivakoti abil riidest lillede vormimine oli populaarne nõukogude ajal. Praegu ei ole selliseid töövahendeid kusagilt saada. Kurtsime oma muret sõpradele ja tuttavatele ning endalegi üllatuseks õnnestus laenata piisavalt töövahendeid. Ringijuhi Viive Ehrbergi kõrval oli uutest klubiliikmetest Kersti Aru  selle tehnikaga hästi kursis ning õpe õnnestus hästi. Tegime õunapuu- ja kirsiõisi, karikakraid, rukkililli, moone. Ühendasime neid kauniteks kimpudeks, tegime kompositsioone. Kavatseme jätkata.

     Jätkates rahvusliku käsitöö traditsiooni, täiendasime oma oskusi lilltikandis. Laine Sõeril juhendajana on lõputult ideid, nii ei lähe kunagi igavaks. Tikkisime uutmoodi õlasalle, rahvusliku tikan-diga vöösid, väikeseid vaipu, tikitud kindaid. Jätkasime nõelviltimise õppimisega. Eesmärk oli kasutada seda tehnikat esemete kaunistamiseks tikandi asemel. Tegime diivanipatju, salle ja teisi rõivaesemeid.

     Esinesime näitusel Tallinna Rahvaülikooli lahtiste uste päevadel maikuus. Eksponaate oli rohkem kui kunagi varem ning need olid mitmekesisemad ja pälvisid külastajate tähelepanu. 

                        

                        Juta Luts, õpiringis osaleja        

 

 

Midriaasta 2011

 

      „Midride“ igakuised kooskäimised jätkusid ka 2011.aastal, jätkus infovahetus, mis puudutab uudiskirjandust, kirjandust üldse, jagasime ka koolitusel saadud teadmisi.

     Päris põnev oli meie esimene tutvus e-lugeriga, mille saime laenuks Lääne-Virumaa Keskraamatukogult. E-raamatud on juba tuttavad asjad, kuid lugeritega kogemus puudus. Uurisime, vaatasime, katsetasime lugemist. Tore oli küll see vahend e-raamatute lugemiseks, kuid meie vist oleme veidi konservatiivsed, eelistame siiski tavalist raamatut. Iseenesest see muidugi ei välista, et mingis olukorras e-luger ei võiks väga asjalik olla. No tõesti, kui ikka pead minema üksikule saarele ja ei tohi üle kolme asja kaasa võtta, siis laeks e-lugerisse terve raamatukogu ja olekski probleem lahendatud!

     Meie kevadiseks „suurprojektiks“ oli mängukarude valmistamine auhinnaks üleriigilise etlusvõistluse „Ellen Niiduga midrimaal“ osalejatele. Kuna Tapa raamatukogu on otsapidi selle ürituse korraldaja-läbiviija, siis planeerisime selleaastase konkursi „raamiks“ Ellen Niidu luuletuse „Karud saavad aru“, millest tekkiski kingiidee. Otsisime kokku materjalid ja valisime lõiked ning palusime appi ka tapa Gümnaasiumi pärandkultuuri ringi lapsed ja meie linna hakkajad memmed (karusid oli tarvis teha ikka mituküm-mend). Nii sai ära kasutatud vanemate tarkus ja laste nobedad näpud. Tegime ikka tõeliselt „väega“ karusid, mis tähendab, et kõik karud said endale toredad rahvuslikud tikandid peale. Meil oli palju tegemisrõõmu ja lastel-etlejatel saamisrõõmu.

     Anne Rudanovski Paberimuuseumist õpetas voltimis- ja lõikamistehnikat „arhitektuurne origami“. Selleks puhuks olime oma ridu täiendanud gümnaasiumi ja lasteaiaõpetajatega, lisaks veel kunstihuvilisi õpilasi ka. On lausa hämmastav, mida võib ühest paberilehest lõikuda-voltida. Vaatepilt võtab sõnatuks, kui avad raamatu ja sealt ka kerkib üles erilise arhitektuuriga Sidney uhke ooperimaja. Kuidagi raske on tunnistada, et mängus on olnud ainult paber ja käärid ning oskaja inimese käed. Õpetaja julgustamisel proovisid kohalviibijadki paberi voltimise peent kunsti. Lõikad ja voldid, lõikad ja voldid ja veel lõikad ja veel… Sidney ooperimaja küll välja ei tulnud, kuid ruumilised kompositsioonid olid täiesti ausad.

     Soome sõpradega Toijala kunstiühendusest on meil ka alati intensiivne koostöö olnud. Seekord tulid nad meile külla lausa kahe näitusega: Teijo Kokko arvutigraafika, foto- ja pisiplastika näitus: „Talletatud hetk“ ning Pirjo Suomu Ja Piia Suomu Virtaneni „Meenutusi ja mõttemänge“, kus fotod ja lapitööd moodustavad paarid (lapitööd inspireeritud fotodest). Koostoimetamist jätkus kolmeks päevaks, mille jooksul panime üles näitused raamatukogu kahele korrusele, viisime läbi piduliku avamise, kus vesteldes näituse külastajatega, tekkisid juba uued mõtted edasisteks ühistegemisteks. Kolmanda päeva, eriti päikeselise ja sooja, veetsime Rakvere linnuses. Käisime läbi iga sopi, ronisime üles kõikvõimalikest treppidest, mille tulemusena võisime imetleda vaadet üle Rakvere Vallimäe ja linna. Hing jäi kinni!

     Janika Saar, keda tuntakse kui mamsel Janikat Jaanioja käsitöötalust, oli meie külaliseks oktoobrikuus. Eks me olime ju temast kuulnud küll ja interneti abil ka tema tegemistel pilku peal pidanud, kuid inimesega isiklikult kohtuda on alati midagi hoopis muud. Pealtnäha malbe ja tagasihoidlik inimene, kuid mõjus nagu lonks karget allikavett. Käsitööst ma ei räägigi (need räägivad enda eest ise): vammused, mantlid, nukud ja maskid – igaüks omamoodi ja kordumatu. Mis aga tõeliselt lummas, oli mamsel Janika „lapivammuse“ filosoofia“ – elada oma elu täiega, teha seda, mida kõige rohkem tahad ning teha seda südamest ja südamega. Mõtteainet saime küllaga ja hea emotsionaalse laengu pealekauba. Sellele kokkusaamisele olime kutsunud ka linnarahvast, nii et head energiat jagus paljudele.

     Oh, teha võiks paljugi, jätkuks vaid aega! Ideedepuudust igatahes ei ole, neid jätkub ka järgmise aasta tarvis.

 

                          Ere Käärma, üks midridest Tapal

  

 

„ Savipätsid“ tegevusest

 

Meie õpiringi suureks unistuseks on omada savi treipinki. Saades Semude projektilt toetust, otsustasime kasutada võimalust ning oma kätega savitreimine järgi proovida.

Kokkuleppele saime tuntud keraamikute Allikute ateljeega, kes lahkelt jagasid oma aega ja oskusi. Niisiis kenal kevade õhtupoolikul olimegi Nõmmel Kerakos, kus ootas meid Ingrid Allik valmispandud savi ja treipingiga. Hakkasime proovima, enamvähem kõik esimest korda elus. Kõige paremini tuli välja kõige nooremal ja kõige vanemal katsetajal: kümne ja seitsmekümne seitsme aastasel. Kõik võttis päris tublisti aega. Kui siis veel mõned õpipoisid tahtsid omaette katsetada, kasutasime võimalust ja küsisime kunstniku käest nõu, kuidas kasutada angoobe, mida meie ringis veel pole. Ingrid jagas oma teadmisi lahkelt ning aitas valida esimesed angoobid.

Me käisime ateljees seitsmekesi, rohkem korraga ei mahtunud, kuna ateljee oli üsna väike. Kõigile meeldis väga ja kõik teavad nüüd, et üks treipink savikojas on päris vajalik. Üllatuseks oli, et see, kes niisama käevahel savitegemises osav ei ole, võib treipingil teistest osavam olla. Teistele, keda kaasas ei olnud, saame õpetada angroobidega värvimist. Kaasa saime Kerakost Ingrid Allika raamatu raku põletusmetoodikast.

Täname Semusid!

                  

                         Anu Pilder, õpiringi juht Jõgisoolt

 

 

Paastumaarjapäev Lüganusel

 

     Sellel aastal oli meil suurepärane võimalus osaleda pärimuskoolitusel Lüganuse rahvamajas. Teemaks oli aasta-ja eluringi  tähtpäevad. Läbiviijaks oli Ene Lukka-Jegikjan Eesti  Rahvusliku  Folkloorinõukogu koolituskeskusest. Eriline rõhk oli paastumaarjapäeval ja seda just Lüganuse Maarjapäeva tähistamisel. Koolitus toimus kahel päeval. 24.märts oli täispikk tööpäev. Vestlusringis võtsime läbi kõik kalendri tähtpäevad ja pühad. Igaühel oli ka midagi lisada enda kogemustest. Pidasime kohvipause ja sõime lõunat. Suureks üllatuseks ja rõõmuks oli üks osalejatest varahommikul leiba küpsetanud ja külakostiks soojad leivad kaasa toonud. Küll see leib maitses hästi! Sõime seda head kodust rukkileiba lausa ilma võita. Suur tänu küpsetajale! Pärast sööki seisime jälle ringis, laulsime Lüganuse regilaule ja tantsisime. Laululehtedel olid Lüganuse regilaulude kõrval ka rahvalaulud, rahvalikud laulud ja laulud Alma Tamme repertuaarist. Selline ringis laulmine ja tantsimine toimus mitu korda päevas. Pärastlõuna oli paastumaarjapäeva päralt ja jagasime ära rollid ja kohustused järgmiseks päevaks.

25.märts – paastumaarjapäev, iidne naiste püha. Meil algas see päev kell 6.00 hommikul kõrgel Hiiemäel päikese tervitusega. Naised olid pikkades seelikutes, valged rätikud peas ja kaasas värvilised lindid.

 Õhk sädeles – haruldaselt ilus ja meeliliigutav vaatepilt! Saatsime oma head soovid teele laulude ja tänuga. Samas võtsime ka linnupetet, jõime hõõgveini ja sõime pannkooke. Pesime silmi allikaveega, mis oli toodud spetsiaalsest silmaallikast. Lindid said seotud hiiepärna okste külge. Päikese tõus, unustamatu hetk kargel varasel hommikutunnil. Ilm oli vaikne, tegime veel ringmänge ja tagasi tulime läbi leinapargi. Et oli küüditamise aastapäev, siis süütasime küünlad leinakella alusel.

Sellega olid õue tegemised tehtud ja läksime rahvamajja, kus ootas hommikusöök, muidugi pannkoogid ja punane vein pidid olema laual. Vestlusringis rääkisid kõik oma pere naisliini nimedest, nende saamislugudest ja tähendusest. Lauldi ja tantsiti nüüd juba kandle saatel. Päev lõppes pulma mahamängimisega. Selleks olid meil vastavad kostüümid, abivahendid ja kandlemängija. Nalja sai muidugi palju, sest osatäitjad olid vahvad ja võtsid asja tõsiselt. Pulmast läksime koju naistepüha pidama.

Sellise vahva koolituse läbiviimise eest kuuluvad tänusõnad pr Ene Lukka-Jegikjanile, kes meiega selle rahvapeo läbi viis.

 

                          Elle Eero, õpiringi juht Lüganusel

 

 

Terves kehas terve vaim

 

     Avinurmes on meie õpiring tuntud nime all SININE LOOTOS. Me käime regulaarselt kord nädalas Avinurme kultuurikeskuses veeprotseduure nautimas ning tervise teemadel juttu ajamas. Sel aastal olid põhiteemad raamatust „Pika elu valem“. Iga teema kohta koostasin lühikokkuvõtte ning köitsin kausta. Kaust on kultuurikeskuses kättesaadav kõigile soovijaile.

     Kokkuvõtte aastast tegime pidulikult 6.mail. Juba mitu aastat on meie sponsor kohalik Aldari kauplus, kes kostitab meid tervislike puuviljadega. Õpitu meelde tuletamiseks viis Toomas, kultuurijuht, läbi viktoriini, mille küsimused ma talle eelnevalt koostasin. See te-kitas elevust ja pakkus huvi. Viimaseks teemaks valisin Facebookist leitud õpetliku mõttetera: on neli asja, mida ei saa parandada - ei saa peatada kivi, kui see on heidetud; sõna, kui see on välja öeldud; võimalust, kui see on kaotatud; aega, kui see on läinud.

 

          Vilma Raimets, õpiringi juht Avinurmes

 

 

Täname:  Kõiki, kes tegid kaastööd „Meie semudele“

Ootame:  Teie kaastöid, häid ideid ning toredaid mõtteid (Juta ja Malle)

Teated:  Kursus õpiringi juhtidele: Maailm samme täis…

 

 Eesmärk ja sisu:

·         Õpiring kui mõtteviis

·         Sõna ja teoga

·         Terves kehas terve vaim

·         Sajandite tarkus

·         Tegelasi Raamatute Raamatust, patriarhid

·         Käsi ja mõte

 

Sihtgrupp: õpiringide juhid, ringijuhid, õpetajad jt

Kevadkursus 24.-26.aprill 2012

Suvekursus  03.-05.juuli 2012, Pärnus

Sügiskursus 30.-31.oktoober, 1.november 2012

Läbiviimise koht: Rahvakultuuri Keskus (J.Vilmsi 55)

 

 

Juta Jõgi  juhatuse esimees, elukoht Raba tn 7-11, Tallinn 10917, telefon

6777 151; 55 68 50 18, juta.jogi@hotmail.com

Liia Kiibus volikogu liige, elukoht Salu 21 Ääsmäe, Harjumaa 76402, telefon 6086241, aasmae.raamatukogu@mail.ee

Malle Last   volikogu liige, elukoht Jaani tee14, Koeru, Järvamaa 73001,  56 50 97 27, malle.last@mail.ee

Õnne Paimre  volikogu liige, elukoht Kuigatsi , Valgamaa 68226, telefon 76 92 376, 51 42 477, paimre@hot.ee

Luule Bortnikova volikogu liige, elukoht Saunaküla Kaerepere, Raplamaa 79520, telefon 48 62 633, 48 62 795, luulebortnikova@hot.ee

Katrin Niklus  volikogu liige, elukoht Sõnajala 2 Uusküla, Raplamaa 79520, pk 19, telefon 48 55 898, 48 94 181, katrin.niklus@mail.ee

 

EÕS Semud a/a 10 0020 4656 7003 EÜP