Eesti Õpiringide Seltsi „Semud“ traktaatleht    MEIE SEMUD

Meie ei õpi, kuni elame, vaid elame kuni õpime“ T.Tüür


2010/46


Teated: Kursus õpiringijuhtidele: Lugemine on parim õppimine

Eesmärk ja sisu:

  • Raamat kui lugemisvara

  • Kuidas tulemusrikkalt lugeda

  • Aeg, mis kulutatakse lugemisele

  • Tagasivaade ajale

  • Eestlaste vaimukultuuri ajaloo algus

  • Iga uus on ammu-unustatud vana

  • Käsi ja mõte


Sihtgrupp: õpiringide juhid, ringijuhid, õpetajad jt

Kursuste kestus 3 päeva: 09.-11.november 2010

Läbiviimise koht: Rahvakultuuri Keskus (J.Vilmsi 55) 


  • Kallis semu! - 

    Juta Jõgi

  • Meie õpiringi lugu - 

    Maie Meius, vilistlasklubi õpiringj juht Saaremaalt

  • Õpiring „Luule allikal“ - 

    Merike Niimaann, õpiringijuht Kassarilt

  • Mängime kogu elu“ lugu - 

    Õpiringi juht Marju Härma-Epäilys Vändrast

  • Neljapäevaklubi õpiringi tegemistest - 

    Heli Augjärv, õpiringijuht Järvakandist

  • Ääsmäe piirkonna külade ja mõisa ajalugu - 

    Eda Liiväär, õpiringi juht

  • Maidla mõis ja küla - 

    Aino Lehtmets, õpiringi juht

  • Legende Laimjala valla Aaviku küla haavikust. - 

    Legendi saatis Milvi Rapp Laimjalast õpiringi „Meie kodu on siin“ juht

  • Mulgimaa ajaloolised paigad - 

    Sirje Rist, õpiringi juht Abja-Paluojalt

  • Osalen kohalikus elus - 

    Sirje Rist, õpiringi juht Abja-Paluojalt

  • Siidisallid ja klaaspärlid - 

    Elle Eero, õpiringi juht Lüganuselt

  • Pärlitehnika kooli õpiring - 

    Aide Leit-Lepmets, õpiringi juht Haapsalust

  • Nobenäpud“ Raplast - 


  • Valve Pruuden, õpiringi juht Tallinnast

  • Toit, tervise varaait - 

    Endel Roosimölder, õpiringi juht Rakkest

  • Lilleseade õpiring - 

    Tiia Prii, õpiringi juht Kohtla-Järvelt


Kallis semu!


Räägime sellest, mis antud aastal veel tegemata on, mida meilt oodatakse seoses õpiringijuhtidele jagatud stipendiumiga ja milliselt on kujunemas meie täiendõppe võimalused. Tahan, et oleksite kõigega kursis. Novembrikuisel õppusel saame omavahel mõtteid vahetada, aga seniks on see kui kodutöö, mis teie mõtetes idaneb ja ettepanekute näol vilja kannab.

Targad inimesed ütlevad, et inimene külvab seemne mulda, aga Jumal kasvatab, sest Tema annab vihma ja päikese omal ajal, nii ka meiega.

  1. Novembri alguses hakkan ootama teie aruandeid ja ka uut stipendiumi taotlust, sest uue taotluse aastaks 2011 pean esit-ma teie projektide põhjal novembrikuu teisel poolel. Tore on, kui saate selle esitada juba novembrikuu 10. kuupäevaks. Võite saata aruande ja uue taotluse koos.

  2. Euroopa Sotsiaal Fond meie täiendõpet sellel poolaastal ei rahastanud. Äraütlemine sai meile osaks ka teistkordsel taotlu-sel, kuna õpitavad teemad ei ole piisavalt praktilised ja tasuta saame õpetada ühte inimest ainult ühel korral aastas. See tähendab, et ma peaksin neile, kes on end seltsi liikmetena harinud aastast aastasse, ära ütlema ja pidevalt leidma üksnes uusi inimesi, et neile kord aastas õpiringidest rääkida. Üldhari-vad teemakursused ei sobi nendesse raamidesse.

  3. Loogiline järeldus on, et ka järgmise aasta taotlus ei leia komisjoni poolt heakskiitu ja meid ootab järjekordne äraütl-mine, kuna selle programmi raames oleme käinud koos kord-valt, mis tasulise kursuse puhul ei ole aktsepteeritud. Olen asja arutanud katusorganisatsioonis (EVHL), aga meile sobivat väljapääsu selle programmi raames me ei leidnud. Jääb üle olla tänulik selle eest, mida oleme saanud.

  4. Peame nüüd oma nõuvarud kokku võtma ja omal jõul edasi minema. Alati on võimalus loobuda, aga ka midagi uut välja mõtelda. Mulle tundub, et meil siiski on potentsiaali, et edasi minna. Sellest räägime kokkusaamisel novembris.

Juta Jõgi


Meie õpiringi lugu


Eellugu meie õpiringi kujunemisel on üsna pikk. Ringijuhendajana olen lapsest peale käsitööd teha armastanud, kohati on käsitööoskus olnud ka lisarahateenimise võimalus parema toimetuleku toetamiseks. Vahepeal teatud põhjustel ei olnud huvi ega tahtmist käsitööd teha. Asi muutus esimesel kevadel, kui projekti „Eneseleidmise nädalavahetused Abruka saarel“ muu tegevuse hulgas elus esimest korda tegin nõelviltimist. Esimene töö oli stressi pall, mis innustas uusi asju tegema. Tegin toreda mehikese – see oli uskumatu kui suurt rõõmu töö valmistas. Igatahes olin taas käsitööreele saanud.

Aga õppimine on ju sotsiaalne tegevus. Õpiringide Seltsist „Semud“ olin ka kuulnud Eesti Vabaharidusliidu koosolekutel. Kuna asusin tööle Ülikoolide Keskusesse ja selle üks tegevus on suunatud ülikoolide vilistlastele, otsustasin käsitööhuvilised kokku kutsuda, et koos midagi head õppida. Loovtegevustel, kuhu igasugune käsitöö kahtlemata kuulub, on lisaks muule ka teraapilised võimalused. Uuringute järgi olevat meie naised stressis ka närvilised. Üks võimalus stress „maha laadida“ on teha käsitööd, õppida ja meisterdada.

Paar aastat tagasi kohtusin ühe mandrilt koolitajaga, kes kandis huvitavat omatehtud kaelaehet, mida tahtsin kindlasti ka ise järele teha. See tähelepanek inspireeris ehete valmistamist tööplaani võtma. Lisaks oli mõte valmistada paberit, teha õnnitluskaarte, nõelviltida jne.

Alustasime kaelaehete tegemisega. Juhendaja tõi kohale materjali: igasuguseid helmeid (ümar, leht, tilk, ovaal, koonus jne) ja tööriistad: erinevaid tange (ümarots-, lameots- ja lõiketangid), muidugi ka omavalmis-tatud ehteid. Tõttöelda olid need huvitavad, lausa vaimustavad! Õppisime avatud aasa ja kinnise kinnitamist keti külge ja muud vajalikku. Esimese tunni lõpuks oli omatehtud kaelakee laual. Küll oli imetlemist ja rahulolugi! Otsustasime sama teemaga jätkata ja paari järgmise kokku-saamise ajal tegime nn pusapärlid. Õppisime ka oma katkiläinud ehteid parandama. Meie valmistatud ehted äratasid tähelepanu ja soovi osata ka ise selliseid teha.

Ka paberi tegemine, õnnitluskaartide ja tulesüütamisrooside meis-terdamine oli huvitav. Teemaõhtul „Loovalt köögist söögituppa“ katsime sügisandidest kauni laua ja tegime põnevaid suupisteid.

Selle aasta õpiring oli katsetamiseks, nö pilootprojektiks, kas huvi-lisi ikka on ja tuleb. Tuli, osavõtjaid oli kokku kaksteist ja mitmed tahavad uuel hooajal jätkata. Kindlasti tuleb rahvast juurde, sest paljudega on juttu aetud, aga suuline reklaam on teatavasti kõige usaldusväärsem.

Tahan lõpetada lugupeetud kunstniku Anu Raua mõttega: „Käsitöö on rahusti. Töö kaitseb sind, sa puhkad ja samas lood ja teed, olles mõtte-lises seoses oma esivanematega.“

Tänu „Semudele“, tänu toetusele!


Maie Meius, vilistlasklubi õpiringj juht Saaremaalt


Õpiring „Luule allikal“


Õpiring „Luule allikal“ on koondanud enda ümber inimesi, kes tahavad luulet lugeda ja luuletajaist endist pisut rohkem teada saada.

21.veebruaril oli meil matk Vesimaale, kus lugesime luuletusi talvest ja lindudest. Aprillis otsustasime osa võtta tikandikonkursist „Vana tikand meie käsitöös ja rõivamoes“. Algul oli plaan teha seinavaip. Selleks ostsime mantli, mille seljale Sai Kassari kabeli motiiv joonistatud. Viltimi-nõeltega hakkasime villaheidega kabelimüüre, laastukatust, kiviaeda ja väravakarkassi ehitama. Kahepoolsed väravad said peale Kassari küüdu-triibustiku. Kui pilt valmis, otsustasime selle mantlile jättagi. Kaasa sai legend: kassarlased on uhke rahvas, ei priiska sõnadega. Külarahval on aga alati tarvis teada kuhu lähed. Keerad selja, lähed külast läbi ja kõigil on selge kuhu teel. Selle mantliga teenisime kolm auhinda.

Töö käis nii, et kolm tikkisid ja kaks lugesid luulet ja siis teisel päeval vahetasime. Nii sai loetud E.Niitu, A.Kallast, A.Haavat, F:Tuglast jt.

16.mail muuseumiööl planeerisime luule lugemise läbi muuseumi ruumide. Alustasime hundi juurest, kus loeti H.Suislepa oodi võsavillemist. Sobitatuna miljöösse tulid ettekandmisele M.Under, E.Vrager, D.Vaarandi ja E. Enno luuleread. 4.juunil tähistasime Eesti lipu päeva isamaalise luule lugemise, lipu heiskamise ja tantsulise süidiga. Pärast kuivatasime endid kaminatule paistel ja laulsime kodust. 26.juulil istutati Kassari kabeliaeda M.Underi roos. Istutamise tseremoonial lugesime tema Kassari-ainelist luulet.

10.augustil kogunesime trahterisse „Vetsi Tall“, kus nendepoolne auhind meile pidulikuks õhtusöögiks realiseerus. Seal lugesime endi poolt kirjutatut. Meie ühine kindel mõte oli, et kokku koguda kõik Kassari kohta kirjutatu.

Kõigi nende luulehommikute, -õhtute, -ööde, ja -matkade eesmärk on leida ja esitada vähemtuntud luulet. Kindlasti jätkame ka eeloleval sügisel ja uuel aastal.


Merike Niimaann, õpiringijuht Kassarilt


Mängime kogu elu“ lugu


Õpiringi esimesel kokkusaamisel arutasime, mis teemad kedagi huvitavad ja mida seekord mängiksime. Meie õpiringis osalevad kerge vaimse puudega inimesed ning enamus on harjunud, et tavaliselt neilt ei küsitagi ja nii pole harjutud mõtlemagi oma tegelike soovide peale. Vestluses selgus, et uus lugu peaks olema põnev ja mitte liiga pikk. Kui Roman mainis, et võiks olla nagu Agatha Christiel, et pinget jaguks lõpuni, oli asi selge – seekord tuleb kriminaalne lugu!

Järgmisel kokkusaamisel rääkis Roman meile Christie romaa-nidest, mida ta oli lugenud ja koos arutasime kriminaalse süžee eripärasusi. Leiti, et parimad kriminaalromaanid on just Agatha Christie kirjutatud. Osal meie seltskonnast on lugemisega raskusi, nemad aga olid vähemalt mõnda näidendit või filmi näinud. Arvestades grupi soove ja võimeid, kirjutasin järgmiseks korraks näidegi esimese vaatuse valmis ja arutasime siis koos kuidas võiks lugu edasi minna. Pakkus põnevust, et osalised said ise määrata oma tegelaste elukäiku.

Diktsiooniharjutused ja näidendi õppimine võttis omajagu aega, aga suve alguses olime valmis oma kahevaatuselise „Kriminaalse sünni-päevaga“ osalema puuetega inimeste kultuurifestivalil Viljandis (13.-14.juunil).

Oli näha, et suhtlemine grupis ja teise rolli sisseelamine on andnud enesekindlust ja julgust juurde. Mäng polegi ainult väikese inimese töö – vähemalt meie õpiringi liikmetele on see eluks vajalik harjutus, mis aitab tulevastes situatsioonides paremini hakkama saada. Me mängime kogu elu.


Õpiringi juht Marju Härma-Epäilys Vändrast


Neljapäevaklubi õpiringi tegemistest


29.jaanuar – meile tulid rääkima oma reisidest klubi liige Gitta Vaino ja kohviku pidaja Katrin Anto. Gitta oli lausa vaimustuses His-paaniast, täpsemalt Andaluusiast ja selle maalilisest linnast Sevillast. Oma juttu rikastas ta pildimaterjaliga. Eriti huvitavalt vestis rännuhuviline Gibraltarist ja sealsete ahvide kolooniast. Katrin aga jõudis just äsja tagasi reisilt Egiptusesse ja Iisraeli. Tal oli palju suveniire toodud alates pisipilti-dest kuni vesipiibuni. Kui me lõpuks küsisime, mida ta nende kahe maa võrdluseks arvab, siis meeldis talle rohkem Egiptus. Ehk mõjutas seda ka tõik, et Iisraeli jaoks jäi hoopis vähem aega ja tutvus oli seetõttu pinna-pealsem.

26.veebruar – Klubis oli järjekordselt külas teemeister Vahur Kell. Sellest õhtust võis piiratud arvul osa võtta ka teisi Järvakandi elanikke. Õhtu andis palju teadmisi teekultuurist üldse ja eriti Hiinas. Kõik pidid ruumi sisenema sussides või sokkides ja kõigil olid istepadjad kodunt kaasa võetud. Õhtu oli põnev.

26.märts – Sellele õhtule kutsusime külaliseks vallavanema Mart Järviku. Ta rääkis meile alevi praegusest majanduslikust olukorrast ja tuleviku perspektiividest. Tema jutu põhjal puudutab „masu“ meid nagu teisigi üle vabariigi. Kuid ta jutt polnud nii pessimistlik, kui me kartsime. Vallavanem vastas ohtratele küsimustele. Lõpuks näitas ta omafilmitud videot meie alevist täna ja tuleviku-unistustes.

26.aprill – Järvakandi alevis peetakse gümnaasiumi initsiatiivil igal aastal tervise päeva ja sellest võtab osa rohkelt alevi elanikke. Meie korraldasime selle päeva puhul matka. Tutvusime alevi terviserajaga. Mitmed meist polnud seal enne käinudki. Tore, et meie looduses saab korraldada mitmekesiste võimalustega rada nii algajale kui ka kogenud tervisesportlasele. Sobival kohal pidasime väikese pikniku kaasavõetud suupistetega.

07.mai – Seekordne kohtumine meie hea tuttava pr Maria Tilgaga toimus märtsi asemel kevadisel maikuul. Tema tänane teema oli „Maailma naised ja armastus“. Teda tuli kuulama ja mõtteid vahetama ka teisi alevi elanikke. Me oleme väga rõõmsad, et pr Maria on töö kõrvalt leidnud aega tulla meid külastama. Ta on alati oodatud meie klubisse.

27.juuni – Bussitäis teatrihuvilisi vuras Vargamäele, et saada osa veel viimasest „Vargamäe Vabariigi“ etendusest. Isegi need, kes Tamm-saare „Tõde ja õiguse“ III osast midagi erilist ei oodanud, said vapustava elamuse. Ma olen üsna kindel, et paljud neist vaatasid etendust veel kord TVst, et elada uuesti läbi keerulist ja rasket aega Eesti maarahva ajaloos.

24.september – Järvakandi Keskkoolis õppis kord aktiivne tüdruk Kadri Uuk. Tema ema on praegu meie klubi liige. Kadri ise on lennanud meie alevist välja, abiellunud Sulev Valneriga ja on mitmel pool rakendust leidnud. Oma kolme lapse kõrvalt on ta suutnud end teha tuttavaks Eestis nii meedias kui ka mujal. Tema viimaseks tänuväärt tööks on grupitööna valminud mahukas raamat „75 aastat Eesti tantsupidusid“. Nii me kutsusimegi ta meilegi oma töid ja tegemisi tutvustama. Kadri haaravast pajatamisest adusime kuivõrd hingelähedane on talle meie laulupeokultuur ja eriti rahvatants. Poolihääli tihkas ta meile rääkida ka oma unistusest just selles valdkonnas.

29.oktoober – Sellel päeval pidasime oma raamatukogu 80ndat aastapäeva. Meil oli tervitajaid Raplast ja Järvakandist. Külalisesineja Margus Mikomägi ajalehest „Nädaline“ rääkis endistele ja praegustele raamatukogutöötajatele oma muljeid raamatutest ja kohtumisi kirjanikega. Sekka laulis ta oma laule. Andekas inimene võlus kõiki oma siiruse ja hea jutustamisoskusega. Õhtu lõppes banketiga, mille laua katsid peamiselt meie Neljapäevaklubi tublid perenaised. Oli palju lilli ja häid soove!


Heli Augjärv, õpiringijuht Järvakandist


Ääsmäe piirkonna külade ja mõisa ajalugu


Põhiliselt haljastuspiirkonna taludest pärit juurtega inimesed, kellest mõni on tulnud tagasi esivanemate kodukohta või vähemalt peab seda meeles, uurisid, mis on Ääsmäe mõisa alla kuulunud taludest saanud ja miks nii läks.

Kaunis arhitektuurimälestismärk mõis, mis nüüd eravalduses, on eraisikust omaniku poolt korda tehtud. Vanemad külaelanikud, kes seal koolis käinud või kultuurimaja pidudest osa võtnud, teavad mõisast nii mõndagi. Nooremad ja sissetulnud elanikud mitte.

Küla ja mõisa vahelistest suhetest saab rääkida alates Rootsi kuningriigi lõpuaastatest, kuna on säilinud vakuraamat 17.sajandii lõpust peremeeste nimede ja koormistega.

Pärast Põhja sõda ostis selleaegne mõisnik Lõuna-Tartumaalt pere-sid juurde, et täita katku järel tühjaks jäänud talud ja mõisal oleks tööjõudu.

19. sajandil kui talud krunti mõõdeti, viidi osa talusid külast välja mõisa metsa. Paljud ei tea, et Ääsmäe piirkond, mis praegu koosneb Ääs-mäe ja Tagametsa külast, sisaldab endas väiksemaid osakülasid, mille nimed on praeguseks unustushõlmas.

Ajaloolise Ääsmäe vanim osa on külatänava ääres e Altküla, endi-sed mõisatööliste elupiirkonnad Ridala küla ja Käbiküla, 10.sajandil küla-tänava äärest mõisapõldude taha kolitud taludest tehtud Väljtaguse ja praeguseks peaaegu olematu Metsaküla, mille naabruses olev endine Maid-la mõisa alla kuulunud Põrsu küla, uue nimega Tagametsa, mis on pandud nimeks kogu Hageri teest edela poole jäävale Ääsmäele.

Eelmiste õpiringide temaatikas oli suur osa tutvumisel arhiivi-ja kaardimaterjaliga. Seekord käidi tutvumas küla piiride ja endiste taluase-metega looduses. Paljudel neist pole enam isegi vundamendi kohta näha. Oma osa on siin kindlasti II Maailmasõjal ja kollektiviseerimisel.

Samas on mõnede talude omanikud oma maid detailplaneeringu alusel tükeldanud ja müünud (ka järeltulijate vahel jaganud) ning soodsa-mates, teeäärsete ja keskasula läheduses on asustus tihenenud. Täienesid ja paranesid andmed talude kohta, mis seni olid lünklikud, lisandus pildi-materjali.

Teine põnev temaatika oli Ääsmäe mõis ja mõisnikud.

Kes olid need härrad-prouad, kes mõisa ajal talurahvast sundisid?

Ajaloomuuseumist ja arhiividest tuli välja palju põnevat arhiivi-materjali, kuid varem on õnnestunud koguda ka mälestusi rahvasuust. Nüüd oli aeg otsida legendidele kinnitust. Kuna internetis on kättesaadavad paljud baltisakslasi puudutavad genealoogilised materjalid, siis sai neid legendidega kõrvutades palju selgema pildi mõisnikest kui inimestest. Paljud neist olid omaette isiksused, neil oli muresid – polnud pärijat või polnud see vääriline isa tööd jätkama.

Mõned näited: Üks Ääsmäe mõisnik oli suguluses Barclay de Tolly suguvõsaga, teine oli Tuhala Lilienfeldtide suguseltsist – viimased suhtlevad elavalt oma kunagise kodukandiga. Kõik me teame Patkuli treppi Tallinnas, kuid samast suguvõsast mõisnik oli mõnda aega ka Ääsmäe härra.

Väga palju huvitavat materjali sai Saksamaal elava viimase mõis-niku suguvõsa esindajate käest, kellega sai peetud kirjavahetust interneti teel. Nii lisandus Ääsmäe mõisa puuduvate materjalide juurde hulga huv-tavat lisa. Nüüd teavad huvilised, kust lugeda veel sellise põneva aadli-suguvõsa kohta nagu Tollid Kukruselt. Samast suguvõsast oli pärit ka Äasmäe mõisnik Toll, kes valgustatud mõisnikuna tegi lastele esimese kooli.

Kogutud materjali lisamine Ääsmäe küla vanema ajaloo ja mõisa ning talude kausta muutub ülevaade küla minevikust selgemaks ja muutub mõistetavamaks selle tänane päev. Huvitavamad leiud on plaanis artikli-tena avaldada ajakirjanduses, kogutud materjal tervikuna jääb Ääsmäe raamatukogusse, kus sellega võivad tutvuda kõik asjahuvilised.


Eda Liiväär, õpiringi juht


Maidla mõis ja küla


2009.a sai lõpule viidud üks osa Maidla ja Pärinurme küla ajaloo uurimisest. Kaante vahele jõudsid järgmised materjalid:

* Hageri kihelkonnd ja Maidla 1219-1891 (143 lehte)

* Maidla e Wredenhageni mõis (112 lehte)

* Maidla ja Pärinurme küla (170 lehte)

* Maidla kolhoos, Ääsmäe sovhoosi Maidla osakond (121)

* Maidla kool, haridusselts, raamatukogu ja rahvamaja

Veel on pooleli:

* Maidla ja Pärinurme külade TALUDE ajaloo uurimine ja materjali kogumine

* Maidla ja Pärinurme külade hoonestus aastal 2009

Väga tõsiselt suhtusid Maidla ajaloo koostamisse õpiringi liikmed: Valter Grünberg, Ene Mitt, Naima Kontus ja Terje Jaup.


Aino Lehtmets, õpiringi juht


Legende Laimjala valla Aaviku küla haavikust.


Laimjala vallas, postimaantee ääres on nn Sinise preili auk:

Hilja öö aal ämarikus, poole öö aal pimeduses

Käisid sopast silda (teed M.R.) mööda koorma kõrval

Kahekesi taati-eite ühes meeles.

Äkki pimeduses läks koorem kummuli.

Vanad kaalusid, mis teha, ööl ei ole hingelistki.

Äkki: Läbi tuule tuhiseva, läbi maru mühiseva,

Pimeduses põrisedes, rattad sõitsid ragisedes,

Liginesid üha ligi nagu kassi kuldsed silmad

Tõlla laternate tuled.

Tõllas istus ilus preili – sinisiidis siretavas, hõbeehtes

Eretavas, kirjud suled kübaralla.

Eite-taati palusivad kulla kallis, kena preili,

Ütle oma alamalle, käsi oma kutsarille, et ta astuks

pukilt alla. Koormat kraavis kergitada, heinu üles

upitada. Taati-eite annaks neil õnnistust.

Äkki huilgas õudselt öhhe, kohutavalt kõrvu kajas

Naer, mis üsna hirmuline!

Kustusid ja kahvatusid tõlla laternate tuled.

Ilus preili hõbeehtes, sinisiidis sillerdavas.

Kadus kutsar, tuhmus tõlda. Ehmus hobu iirealli.

Enam midagi ei märgand, kangestusest kohkund

Kuuljad…

Laimjala valla haavikus on väike, mõne põõsaga kaetud lohustik, mida rahvas nimetab „preili auk“. Sinna olla preili kukkunud. Preili ilmuda ikka sinises riides.

„Meie maa“ 1924, 12.dets.


Legendi saatis Milvi Rapp Laimjalast õpiringi „Meie kodu on siin“ juht


Mulgimaa ajaloolised paigad


Õpiringi viiest kohalkäimise korrast kaks toimusid Abja-Vana-mõisa külas, kaks Abja-Paluojal ja üks Penujas. Õpiringi käigus valmis uurimus ajaloolise Abja Linavabriku ennesõjaaegsest ajaloost. Saime kokku linavabriku rajaja Mats Kissa tänaste sugulastega, kellega fotosid ja materjale vahetasime.

Abja-Vanamõisa naised õppisid selgeks Halliste rahvariide seeliku serva-pooga valmistamise. Sel aastal valmivad ka seelikud.

Noorgiidid Grete, Ruth ja Andra õppisid selgeks Halliste kiriku ja põhikooli ajaloo ning tutvustasid neid objekte 18.detsembril, kui Halliste kirikus andis kontserdi segakoor „Kaleva“.

Penujas pildistasime seda, mis õigeusu kirikust säilinud on. Tekkis idee jõulude ajal Penuja kirik, mis kaugelt veel terviklik paistab, valgusta-da.

Abja-Paluojal oli 22.augustist kuni 31.oktoobrini avatud vanade fotode näitus „Mulgimaa ajalugu vanadel fotodel“, mille koostas õpiringi juht. Suur osa näitusest oli Mõisaküla ja Karksi-Nuia linnapildi tagasi-vaade. Teisel Abja-Paluoja õppepäeval tutvustas fotograaf Jaan Pääsuke perealbumites olevate vanade fotode restaureerimise ja eksponeerimise võimalusi. Väljas oli maksifotona valminud kaupmees Hans Risti pereloo kompositsioon.


Sirje Rist, õpiringi juht Abja-Paluojalt


Osalen kohalikus elus


2009.a oli kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aasta. Kandideerimine volikogusse on samuti võimalus osaleda kohalikus elus ja kohalikus poliitikas. Meie õpiringlased olid kõik aktiivsed seltsides osa-lejad. Osa neist kandideeris ka Abja valla volikogusse. Tuuli Jõesaar, Reet Paju, Mari Saarela, Viktor Õigus – neil kõigil on oma missioon, kas siis oma küla ees (Paju, Õigus) või teatud ühiskonnagruppe kaitstes nagu noorte huvide eest seisja 23.aastane Tuuli Jõesaar või puuetega inimeste ühingu liige Mari Saarela.

Õpiringis käsitlesime naiste võimalust osaleda kohalikus poliitikas, noorte võimalusi osaleda kohalikus poliitikas ka programmi „Euroopa noored“ konkursside kaudu. Tutvusime avaliku teenistuja eetika koodek-siga. Tõdesime seltside koostöövormi – ümarlaua vajadust. Õpiringis selgus, et Abja vallas ei tunnustata piisavalt seltside liidreid, rahast rääkimata. Nüüd, kus õpiringlased Reet Paju ja Mari Saarela on volikokku valitud, võib neile seda tunnustuse olulisust meelde tuletada.


Sirje Rist, õpiringi juht Abja-Paluojalt


Siidisallid ja klaaspärlid


Selle aasta teemad olid siidisall ja klaaspärlid. Siidisalle oleme ka varem teinud, aga nüüd tutvusime jälle uute ja eripäraste tehnikatega. Joogikõrre tehnikas sallid on hästi lihtsad teha ja tulemus on äraarvamatult ilus alati.

Pärlite tegemisega puutusime kokku küll esimest korda. Tegime sellel aastal muidugi lihtsamaid lükkimisi. Alguse asi ja ega need silmad ja sõrmedki pole enam esimeses nooruses. Aga sellegi poolest tegid kõik naised endale kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõngad. Nooremad ja agaramad jõudsid mitu komplekti valmis ja lisaks veel prosse ja rinnanõelu. See on hästi tore, huvitav ja rahustav tegevus. Valmis ehet on ka ilus vaadata ja kanda või kinkida. Tehnikaid on aga pärlitöö juures õppida veel oi kui palju ja ilusaid.

Emadepäevaks sättisime rahvamajas üles toreda näituse meie 12 naise tehtud kirevatest siidisallidest, mida omakorda täiendasime klaa-pärlite mänguga.


Elle Eero, õpiringi juht Lüganuselt


Pärlitehnika kooli õpiring


Pärlitehnika õpiring tekitas naiste seas palju elevust – oli suure-pärane võimalus ise ehteid valmistada just endale sobivates värvides ja tehnikas. Iga tunni lõppedes demonstreeriti uhkusega enda valmistatut. Järgmise tunni alguses vaadati üle eelmise tunni õpetatu põhjal kodus tehtud ehted. Õpiring lõppedes toodi näitamiseks välja kõik omatehtud ehted; räägiti muljetest, mida omatehtud ehte kandmine on pakkunud ja komplimentidest, mida teised ehte kohta on teinud. Samateemalise õpi-ringiga otsustati jätkata.


Aide Leit-Lepmets, õpiringi juht Haapsalust


Nobenäpud“ Raplast


Meid „Nobenäppusid“ seob ja toob kokku käsitööhuvi – tore on koos teha ja kogemusi vahetada. Sel hooajal olid meil järgmised tööd:

1. Roseti tegemine – meisterdasime organžast kauneid rinna-ja juukseehteid endale rõõmuks ja teistele kingituseks.

2. Paeltikand – mis algul tundub midagi müstilist, on kätte võttes palju avastamisrõõmu pakkuv ja kiiresti edenev kaunistusviis.

3. Lust oli Vikikese juhendamisel albumeid meisterdada – alates kaante kaunistamisest, lehtede augustamisest ja lõpetades köitmisega.

4. Mari juhendamisel valmistasime endale käsitöötarvikute kotid. Abiks tema tehtu ja soovitused.

5. Põnev ja palju võimalusi pakkuv Fimo lummas ja köitis kõiki. Valmis hulk omanäolisi ehteid.

6. Kavadeks jäi siidisallide värvimängud. Ka siin olid abiks koge-nud tegijad – Katrin ja Triinu.

Loodame kohtuda sügisel uute mõtete ja tegemislustiga.


Sandra Jõesar, õpiringi juht Raplast


Nobedad näpud“ – Tallinna Võru Seltsi käsitöö õpiring


Meid on kaheksa käsitööhuvilist naist, kes käivad koos kaks korda kuus a’2tundi. Igal aastal võtame plaani erinevaid tehnikaid ja lisaks mõ-ned teised vajalikud tööd.

Eelmisel hooajal õppisime tundma lapitehnika uusimaid võtteid nagu šenill ja bluumingtehnika. Valmistasime ka mitmeid tarbeesemeid: presskannusoojendajaid, potilappe, kilekoti hoidjaid, lambivarje ja seeli-kud.Üle kõige armastavad meie naised tikkida. Nii valmis muhutikandiga suur tekk, mitmed kampsunid, arhailise mustriga kleidid ja kotid ning rahvariietele peakate-linik.


Valve Pruuden, õpiringi juht Tallinnast


Toit, tervise varaait


Toitumise probleemid on muutunud aktuaalseks kolmel põhjusel:

    Tänaseks on muutunud üleilmastumise tingimustes sajandite jooksul väljakujunenud toitumistavad
  1. Inimestel pole enam endist füüsilist koormust

  2. Reklaam on teinud oma töö.

Tulemuseks ongi ülesöömine, ülekaal ja sellest johtuvad hädad. Õpiringi ideeks oligi püüda asjasthuvitatuile anda ettekujutus tervislikust toitumisest. Sellest, millel põhineb erinevate toitainete vajadus ja milliste toiduainetega saab kõige tervislikuma tulemuse.


Endel Roosimölder, õpiringi juht Rakkest


Lilleseade õpiring


Lilleseade õpiring tegutseb juba aastaid. Inimesed käivad ringis mitu aastat järjest, mõni 2-3 aastat või veelgi enam. Juhendajana leian alati midagi uut, huvitavat ja trendikat. Pööran tähelepanu rahkem looduslikule materjalile, mis on ka odavam.

Hea on see, et ringis tehtud töid saab kasutada oma kodu kaunis-tamiseks, ka suureepärasteks kingitusteks jõuludeks, mis on oma tehtud.

Inimesi huvitab väga teadmised taimede kasvatamise, hooldamise ja sobivuse kohta. Tihti vaatame lilleseadet kui kultuuri, on ju erinevates maades ja kultuurides oma traditsioonid ja tähendused.

Õhkkond on meil loominguline ja vaba.


Tiia Prii, õpiringi juht Kohtla-Järvelt