Eesti Õpiringide Seltsi „Semud“ traktaatleht    MEIE SEMUD

Meie ei õpi, kuni elame, vaid elame kuni õpime“ T.Tüür


2008/37


Programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ (kood 1.1.0603.08-0002)

Õppija tagasiside kursusele Elukestev õpe: õpiring aitab mõista ise-ennast, maailma ja toimuvat (elu paradoksid).


Õppija tagasiside ankeedi täitsid kõik 29 kursuslast, 26 naist ja 3 meest. Esimesele küsimusele, kas kursuse sisu vastas ootustele vastas 23: täielikult, kaks vastas enam-vähem ja neli kursuslast jättis vastamata. Kursus oli huvitav kõigile õppijatele, saadi palju mõtlemisainet. Teemade käsitlemisele kuluv aeg oli piisav (22), 6 kursuslast soovis mõne teema käsitlemist pikema aja vältel, ühe arvates oli mõne teema arutamise jaoks kulutatud liiga palju aega. Koolitajad edastasid oma materjali arusaadavalt ja huvitavalt (28), üks jättis vastamata. Teemade valdamine oli hea, lektorid imetlusväärsed ja oma ala suured asjatundjad. Ka õppematerjalid olid selged, arusaadavad ja põhjalikud (28), üks jättis vastamata.

Kursuse korraldusega jäädi rahule järgnevalt: ja, õppused toimusid plaanipäraselt (28), õpperuum oli õppimiseks sobiv (10) ja õppetööks kasu-tatud tehnika ja muud õppevahendid olid kaasaegsed (8). Kursuse korraldus oli väga heal tasemel; viimast päeva võiks alustada varem, et siis varem lõpetada; Lastekirjanduse Teabekeskuse loeng oli liiga negatiivse tooniga, oli ühe kursuslase tähelepanek.

Koolitusel omandatud teadmisi ja oskusi on võimalik rakendada:

  • Töös

  • Elus

  • Ringitöös

  • Suhtlemisel inimestega

  • Kodus

  • Töös lastega

  • Maailmavaate kujunemisel

  • Maailma nägemisel läbi teiste silmade

  • Suhetes iseenda ja sõpradega

  • Saades oma mõtetele kinnitust

  • Mõttemaailma rikastamisel

  • Edasi mõtlema panevalt

  • Sisemise rahu saavutamisel

  • Endast ja süsteemist arusaamisel

  • Inimestele abiks olevalt

  • Eneseannalüüsiks

  • Kaasamõtlemiseks

  • Raskusi võitmiseks

  • Artiklite kirjutamiseks.

Kursusel osalejana tunti end turvaliselt (27), üks jättis vastamata. Toetas semude sõbralikkus, abivalmidus, sarnaste huvidega meeldiv sõpruskond, pisut liiga jutukas inimene segas.

Kursust soovitavad oma sõbrale 27 õppijat kui silmaringi laienda-vat, väga harivaid loenguid sisaldavat ja ülevaadet toimuvast andvat (E.Laigna, M.Tilk jt). Kursust on juba mitmetele inimestele soovitatud ja need inimesed on osalemas.

Edaspidi soovitakse kursusi järgnevatel teemadel:

  • Üldkultuurilised

  • Sama jätkamist

  • Toit, selle mõju organismile

  • Liikumine

  • Massaaž

  • Kohtumine tõlkijaga, tõlkekirjandus

  • Kohtumine luuletaja, kirjanduskriitikuga

  • Kohtumine kultuuriajakirja toimetajaga, kultuuriajakirjanikuga

  • Alternatiivmeditsiin

  • Tervishoid

  • Töö oma kehaga (vaimne ja füüsiline on omavahel seotud)

  • Kasvatusest

  • Eneseanalüüsist

  • Maailma mõistmisest läbi iseenda


Lõpetades tänatakse kursuse korraldajat!

Kursuse korraldaja tänab kõiki, kes olid vastutulelikud ja nõustusid ankeeti täitma ja oma arvamust avaldama. Nagu nägime on sellest vastas-tiku palju abi uute kursuste korraldamisel.


Juta Jõgi, koolituse juht


Meenutusi möödunud suvest


Kuigi südasuvel olid heitlikud ilmad jäi möödunud suvest palju häid mälestusi. Oli kohtumisi huvitavate inimestega ja heade sõpradega, aga palju uute paikade külastusi.

Et olen Saaremaal lühikest aega elanud, siis suvel avanes võimalus lähemalt tutvuda saare ajalooga ja selle loodusega. Juba juuni algul Kures-saare Pensionäride Ühendus korraldas eakatele ekskursiooni mööda Saare-maad. Huvilisi kogunes üle saja, neid oli juhendamas kolm giidi.

Kõigepealt sõitsime Kärla kaudu Dejevi punkri juurde, kus veel 70.aastatel seisis raketiväeosa üksus. Nüüd on seal poollagunenud varemed ja suusaspordibaas. Meile jagas infot kunagi ise selles väeosas teeninud Sulev Truuväärt.

Järgmisena külastasime Pidula mõisat, mis kuulus Tollide sugu-võsale. Praegu on see ühe soomlase omanduses, kes ise momendil on nõunikuks Kosovos. Mõisavalitsejana tegutseb kohapael Raivo Kauber, kes andis ülevaate mõisa ajaloost. Mõisas käivad restaureerimistööd, mõisa juures on suur ürdiaed.

Tagaranna mail käisime jugapuid imetlemas ja haruldasi taimeliike vaatamas. Sealses paikkonnas kasvab neid tervelt 70! Saaremaal arvatakse neid olevat 1 100 liiki, neist 29 liiki käpalisi. Giidilt kuulsime, et Jaagarahu sadamast küüditati 14.juunil 1941.aastal 531 inimest. Neile on sellesse kohta püstitatud mälestusmärk.

Viimaks jõudsime Viidumäe looduskaitsealale. Kõndisime jalgsi metsarajal 1,8 km, kus taimeteadust tudeerinud giid Tiina Ojala tutvustas meile haruldasi metsataimi. Oli võimalik ka vaatetornist ümbrust vaadata, kuid vähesed kasutasid seda võimalust, sest puhus tugev tuul. Viimane ei takistanud meil looduses pikniku pidamist.

Reisilt saadud uute teadmistega ja rahulolevatena kordaläinud päevast võisime jätkata oma igapäevaseid tegemisi.

Juuni lõpus ma sain kutse võtta osa Viljandi Maagümnaasiumi juubeli (130. a) tähistamisest. Kuna ma töötasin selles koolis vene keele õpetajana ja majandusjuhatajana, siis võtsin kutse rõõmuga vastu. Seal ma kohtusin oma kolleegidega, aga ka õpilastega. Meie nimed pandi kirja ja igaüks sai kingiks kooli almanahhi koos kooli ajalehega „Oma sõna“. Meie ees esines sõnavõtuga kooli direktor ja almanahhi koostajad, kes tutvustasid oma tööd. Seejärel pakuti veini ja suupisteid. Kõlasid toostid ja õnnesoovid juubeli puhul. Ei puudunud ka muusika. Õhtul jalutasime Viljandi lossi-mägedes, kuhu oli kerkinud muusikasaal-folgikeskus.

Juulikuud alustasime oma grupi liikmetega jalgsirännakuga Kuressaare lähistel olevasse Loode tammikusse. Meid oli kuus naispensio-näri, kes ei pidanud paljuks kõndida jalgsi üle viie kilomeetri. Imetlesime saare taimestikku, korjasime tuntud ravimtaimi, nautisime ilusat suveilma ja hingasime täiel rinnal mere poolt tulevat värsket õhku. Vaatetorni plat-vormil sõime kaasavõetud võileibu.

Paar päeva hiljem võtsin osa suvekursusest Tallinnas, Lääne-Virumaal ja Järvamaal. Suvekursus avardas mu silmaringi, sain juurde uusi teadmisi kirjandusest ja kunstist, ajaloost, võimaldas kohtuda uute huvitavate inimestega. Naastes koju jutustasin kuuldust-nähtust oma grupi liikmetele.

Kodus mind ootas aed, kus olid juba valminud maasikad, karus-marjad, esimesed väikesed kurgid ja punased tomatid. Metsas sai korjata metsmaasikaid ja mustikaid, ka kukeseeni, neid oli päris palju.

Oma koduaeda olen rajanud ürdipeenra: siin kasvavad piparmünt, meliss, pune, aedkummel, salvei, saialill, veiste südamerohi, aedliivatee, varemerohi, humal. Aiamaal kasvavad veel metsikult harilik mailane, nurmenukk, kortsleht, väike pajulill, suur teeleht, põldosi, kõrvenõges ja palju teisi kasulikke taimi. Nagu igal, nii ka möödunud suvel kogusin kõiki ravimtaimi, et neid häda korral kasutada. Tee valmistamisel juhendusin proviisor Kaljo Mandre ja professor Aili paju õpetustest.

Suve lõpus käisime oma grupiga ekskursiooniga Lääne-Saaremaal. Kihelkonnal külastasime surnuaeda, kus puhkab kirjanik Aadu Hint ja mitmed tuntud inimesed. Kihelkonna-mail tegutses ka esimene mudaravila, selles raviti pidalitõbiseid. Loona mõisas tutvusime kivimite väljapanekuga. Mõisas endas asus Vilsandi Rahvuspargi keskus.

Kuusenõmmel tegutses aastaid Taru Ülikooli bioloogiateaduskonna katsejaam. Siin kasvatati haruldasi taime-ja puuliike. Kokku hõlmab maa-ala 463 hektarit. Mõned puuliigid on säilinud, kuid 1969.aasta torm hävitas teadlaste töö. Rohkem võõrpuuliike nägime nn „Ameerika metsas“: eba-

tsuugad, nulud akaatsiad ja paljud teised olid tõelised hiiglased. Suure-lehelise pärna istiku tõin koduaeda. Mere kaldal asuvast vaatetornist võisime näha Vilsandi saart ja Kihelkonna kirikut. Koduteel uudistasime Mihkli Talumuuseumi eksponaate. Kunagi on see olnud suur ja jõukas talu. Nüüd on selle perenaiseks Tiina Ojala. Ta pakkus meile piparmündi teed, meie tänasime teda huvitava reisi eest.

Selline oli väike tagasivaade möödunud suvele, mis pakkus küllalt-ki palju huvitavat.

Niina Merila, õpiring juht Saaremaalt



Parem vastastikune mõistmine - tulemusliku koostöö alus


EBS Juhtimiskoolituse Keskus viis läbi koolituse teemal „Parem vastastikune mõistmine - tulemusliku koostöö alus“, õppemahuga 8 aka-deemilist tundi. Koolituse viisid läbi Merle Lõhmus, EBS Juhtimiskoolituse Keskuse õppejõud ja Malle Schaffrik, EBS Juhtimiskoolituse Keskuse osa-konna juhataja. Sellise koolituse tellis Eesti Vabaharidusliit oma töötajatele.

Koolituspäevale eelnes küsimustiku täitmine, mille kaudu läbiti DiSC Classic’u esimene aste ja saadi võimalus tõsta oma eneseteadlikkust ja efektiivsust. Koolituspäev algas igaühe isikliku tagasiside kaustaga tutvumisega, mis oli ette valmistatud täidetud küsimustiku andmete põhjal.

Tagasiside koosnes neljast osast:

  • Esimene osa keskendus täielikult inimesele ja temale omasele käitumisstiilile, mis saadi DiSC Classic’u vastuste põhjal. Alustati graafikuga, mis on tagasiside aluseks. Sellele järgnevalt sai tundma õppida oma DiSC dimensiooni ja endale omaseid kalduvusi, vaja-dusi, eelistatavat keskkonda ja edu strateegiaid. Sellel järgnes teada saamine oma potentsiaalsetest tugevustest ja nõrkustes, mis andis võimaluse paremini mõista D,i,S,C dimensioonidest moodustuva inimesele omast klassikalist käitumismudelit.

  • Teine osa tutvustas DiSC mudelit ja kõiki nelja DiSC dimensiooni koos neile vastavate kalduvuste, vajaduste, eelistatava keskkonna ja edu strateegiatega.

  • Kolmas osa – ülevaade kõigi 15 käitumismudeli kohta.

  • Neljas osa andis võimaluse vaadata saadud punkte ja algandmeid, millele tagasiside tugineb.

Tagasiside eesmärgiks polnud tuua esile üht või teist dimensiooni ega käitumismudelit, vaid pigem inimesele omaseid reageeringuid ja käitumis-viise teatud keskkonnas.

Koolituspäev oli hästi ettevalmistatud, professionaalselt läbi viidud ja osalejate tänu kuulub nii läbiviijatele kui koolituse tellijatele.

Põhilised ootused koolituspäevale olid: süvendada arusaamist iseendast, suhtlemisoskusest, kuulata, edasi mõtelda, saada teadlikuks oma tugevatest ja nõrkadest külgedest, teavet konfliktsituatsioonidest kollektiivis ja nende lahendamise võimalustest, õppida tundma kaaslasi: näha erinevusi ja sarnasust.

Olulisim idee, mis kaasa võeti: ole suhtlemisaldis, hea kuulaja, tähelepanelik ja inimest austav, siis laabub iga ettevõtmine. Igal inimesel on tugevad ja nõrgad küljed, targal tegutsemisel võib nõrkus muutuda tugevu-seks.

Koolituselt lahkuti positiivselt meelestatult tänuliku südamega.


Juta Jõgi, koolituspäeval osaleja



10. – 17. oktoober 2008
Erinevad üheskoos - kultuuridevaheline dialoog  


Tänavune täiskasvanud õppija nädal oli Võrumaale eriti tähtis Võrus toimuva avaürituse tõttu.

Kõik raamatukogud andsid oma panuse nädala heaks korda-minekuks. Nädala raames toimus huvitavaid koolitusi ja kohtumisi. Vaabina Raamatukogu juhataja Evi Zirk korraldas klaasikoolituse Lüllemäe rahvaõpistule ja portselanimaali koolituse Otepää rahvaõpistule. Antslas toimus huvilistele maili postkasti tegemise koolitus, Võrumaa Keskraama-tukogus toimusid raamatukogu elektronkataloogi RIKSWEB kasutaja-koolitused. Kääpa, Lasva ja Tsolgo Raamatukogu korraldasid Lasva valla elanikele õppereisi Vana-Antsla Kutsehariduskeskusesse. Raamatukogudes korraldati näitusi: „Erinevad üheskoos“ – raamatunäitus erinevatest kultuu-ridest (Vastseliina Raamatukogus), “Ma pole külaline, ma elan siin” - Tartu Keskkonnahariduse Keskuse näitus ja “Tarkus tarviline vara…”- näitus Võrumaa Muuseumi kogudest (Võrumaa Keskraamatukogus); „Me võime rikastada elu, kui võtame üle mõningaid jooni teistest kultuuridest – neid muuta pole meie võimuses.” ( R.D. Lewis) - raamatunäitus Antsla Linna-raamatukogus.

Juba teist aastat sõitis mööda Võrumaad ringi internetiühendusega varustatud  buss.


Vt. Kaile Kabuni artikkel Võrumaa Teatajas 21.10.2008 Õpibuss sõidutas teabe huvilistele lähemale

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames Võrumaal kurseerinud õpibuss tegi viimase ­peatu­se laupäeva ­varahommikul Võru turul. Infolaud oli üles seatud turuhoones ühes müü­giboksis ja sealt jagatavad teabematerjalid, helkurid ja kommid läksid nagu soe sai.

Mis tan om?” küsis üks naisterahvas üle leti kohale kummardunud selgade kiigates. „Opma läät!” põrutas vastuseks mees, kes oli juba toimu-vaga kursis.

Kel kapsas kaenla all ja hakklihakilo käes, sättis end uudishimu-likult TÕNi infolaua ette järjekorda.

Materjale jagasid TÕNi Võrumaa koordinaator Merike Ojamaa, ­täiskasvanute koolitajate ­assotsiatsiooni Andras esindaja Kristel Klammer ning Võrumaa kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse talituse projektijuht Terje Kruusalu.

Just kutsehariduskeskuses on täiskasvanutele praegu mitmekesised tasuta enesetäiendusvõimalused, aga infot sai õpivõimaluste kohta üle Eesti.

Karjäärinõustaja Heli Hillep ulatas turuhoonesse tulijaile teabelehti „Õpi uusi oskusi!” ja juhatas neid TÕNi boksi lisamaterjale nõutama. Õige tihti rehmati esimese reaktsioonina käega. „Mis õppija mina enam! Küll ma taevaisa juures õpin,” lausus üks vanaproua naerdes. „Õppida ei ole kunagi hilja,” kõlas Heli Hillepi vastus tõrkujatele. Kõik jäid sellega ka vastu vaidlemata nõusse.

Kui teil endal ei ole sellest infost abi, siis ehk on seda lapsel või naabrinaisel tarvis. Seegi on suur asi, et need materjalid jõuavad nii palju-desse kodudesse,” lisas ta.

Sealsamas seisatas teabeleti ees üks ­naine päris asja pärast ja konkreetse murega: tema ­tööandja plaanivat koondamist ja võib-olla tuleb tal õige pea isegi ümberõppele mõelda.

Peale Võru peatus õpibuss möödunud nädalal Tsoorus, Vastseliinas ja Rõuges. Merike Ojamaa ütles, et huvilisi jagus kõikjal. Kokku tundis õpibussis jagatava info vastu huvi üle 300 inimese.

Peale teabematerjali pakuti ka lühikest koolitust. Tsoorus sai näiteks liiva­trükis kaarte teha, Vastseliinas oli avatud klaasikoda. Võru turul pakkus kauplus Aroom mitut sorti teed ja andis nende valmistamiseks soovijatele juhtnööre.

Karjäärinõustaja Heli Hillep andis nõustamispäevadel tasuta nõu ka Meremäel ja Obinitsas.


Võru Kandles TÕNi avaüritusel kujundasime koos Puiga Raama-tukogu direktori ja õpiringi “Parempööre“ juhi Maire Noormetsaga EÕS Semude tegevuse tutvustamiseks näituse „Õpiringid Võrumaa raamatu-kogudes“, mille vastu oli elav huvi ja mitmed külalised avaldasid imestust, avastades, mida kõike õpiringides tehakse.

TÕNi avaüritusel oli mul EÕS Semude esindajana austav ülesanne üle anda Eesti Õpiringide Selts „Semud“ eriauhind seenior-õppijale osale-miseks EÕS Semud Koolituskeskuse KATI poolt korraldavatel kursustel. Seenior-õppija hr. Enno Kell võib ise valida kursuste teemad ja toimu-mise ajad. Oma tervituses avaldasin heameelt, et täiskasvanud õppija nädala üritused lähevad sujuvalt üle raamatukogupäevadeks ja meie koostöö jätkub.


Piduliku päeva krooniks oli meie Maire Noormaa tunnistamine Võrumaa aasta koolitajaks.


Vt. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8230

Õpihimulised täiskasvanud on Puiga raama­tukogu juha­taja Maire Noor-maa koolitajana avastanud laste kaudu. Nimelt annab ta Puiga põhikooli lastele kunstiõpetust ning on aastaid olnud ka savi- ja nahkehistöö ringi juhendaja. Laste tööd on pannud tema koolikolleege küsima, kas nad ei saaks ka midagi nii toredat luua. Tänavusest tegutsebki raamatukogu juures täiskasvanute õpiring „Parempööre“. „Et kõik läheks ikka paremaks,” põhjendas Maire Noormaa lühidalt.

Koos käiakse kord kuus ja rõhk on ikka ­isetegemisel. Maire Noor-maa ütles, et oma­tehtud isikupärased asjad, mil­lel on n-ö hing sees, on jälle minev kaup. Vastukaaluks vahepealsele uue maa­ilma asjade survele.

Õpiringis on tehtud lilleseadeid, valmistatud õnnitluskaarte, kau-nistatud nõusid jne. Järgmisena on plaanis laastule maalimist õppida.

Maire Noormaa ise käib igakuistel koolitustel, mida korraldatakse raamatukoguhoidjatele. „Raamatute sees on hea õppida,” nimetas ta aga lõpuks oma viimase aja parimad koolitajad.


Võrumaal tegutseb aktiivselt rahvaraamatukogude juures kokku 8 õpiringi. Neist kolm said innustust kevadiselt õpiringide õppepäevalt Võ-rus, mille idee autor ja peamine läbiviija oli EÕS Semude esinaine pr Juta Jõgi.

Võrumaa Keskraamatukogu “Õpi ja tegutse” ( õpiringi juht Ere Raag) eesmärgiks on õpiringide juhtide koolitamine ja selle läbi õpiringi-liikumise edendamine. Õpiringi kuuluvad maaraamatukoguhoidjad- õpirin-gide juhid, täiskasvanute koolitusega tegelejad ja maaseltsielu edendajad. Õpiring alustas tegevust 1998. aastal. Õppetöös tuginetakse raamatu-tarkusele, seepärast pööratakse suurt tähelepanu kirjanduse tundma-õppimisele; otsitakse koostöövõimalusi ja jagatakse kogemusi, arendatakse käelist tegevust. Et saada tagasisidet, viidi läbi küsitlus (detsembris 2005), mille tulemustest valmis 3 maakonna (Võru-, Harju- ja Raplamaa) ühine õpiringide alane uurimustöö, mis on aidanud õpiringide tegevust hoogustada. Tänuväärt abi said õpiringi juhid Võrus 5. märtsil 2008 toimunud õppepäeval “Elukestev õpe: loo õpiring külasse.” 2008. aastal juhindub õpiring teemast “ Eesti Vabariik 90”: loengud, kohtumised, kirjandusnäitused ja vestlusringid Eesti Vabariigi sündimise ja kasvamise loost (riik ja õigus, Eestimaa ja eesti rahvas, haridus, kultuur).

Meie hulgast neli kuuluvad Eesti Õpiringide Seltsi „Semud“, kes osalevad aktiivselt ka täiskasvanute koolitajate kursustel „Elukestev õpe“.

Tsooru Raamatukogu õpiring ,, Loeme ja arutame“ (õpiringi juht Ene Sõmer) tegutseb 2003. aastast alates. Õpiringi kuulub 8 liiget. Koos käiakse 1 x kuus (v.a. suvekuud). Tutvutakse uute raamatutega, tutvusta-takse uudiskirjandust lugejatele, organiseeritakse kohtumisi, osaletakse ühisüritustel.

Meremäe Raamatukogu õpiringi „Oleme osake Eestimaast” (2008) juht Anni Lahe oma õpiringist: “Käimas on Eesti Vabariigi juubeliaasta. See on meie kõigi, kogu meie rahva püha. Oma eriline tähendus on olnud Eesti riigi sünnil, Vabadussõjal ja Tartu rahul Setumaa, sealhulgas Meremäe valla rahva jaoks. Sai ju Setumaa just tänu Vabadussõjas saavutatud võidule ja Tartu rahule peale ligi seitsmesaja aasta pikkust kuulumist Vene tsaaririigi külge taas Eestimaa osaks. Usume, et oskame oma ajalugu hinnata, püüame sellest õppida ning sellest oma tänasteks ja tulevasteks tegemisteks jõudu ammutada.

Kuna kodumaa algab kodust ja isamaa-armastuse lättedki on just sealsamas, otsustasime meie riigi juubeliaastal süüvida põhjalikult ka meie oma valla ellu, tema käekäiku nende 90 aasta jooksul. Meie õpiringi kuulub 7 liiget. Kogudes eakate inimeste mälestusi, vanu fotosid ning muid allikmaterjale, korraldades teemapäevi ja kohtumisi huvitavate inimestega, üritame üheskoos täita meie valla ajaloo valgeid laike ning kogutud mater-jalide põhjal tutvustada meie piirkonna ajalugu ka laiemale üldsusele.”

Õpiringide Seltsi "Semud" liikmena on Inge Pilt Misso Raamatu-kogu juurde ellu kutsunud  naiste lapitööringi. Innustust ja teadmisi õpiringi moodustamiseks sai ta Täiskasvanu koolitaja kursustelt Rahvakultuuri Keskuses. Inge tunneb rõõmu õpiringi tegevusest, sest üheskoos õpitakse  ja nauditakse seltsielu. Koos tähistatakse  rahvalikke tähtpäevi ja  arutletakse  teemadel, mis inimestele muret valmistavad või rõõmu teevad, jagatakse  lugemiselamusi.

Ruusmäe Raamatukogus alustas 2008. aastal tegevust raamatu-sõprade õpiring (ringi juht Sirje Moorus). Iga üritust saadavad raamatud, mis on teemale vastavalt välja pandud ja millega saab tutvuda. Toimunud on "Kevadine tund" (Lauldi koos pilli saatel, räägiti õpiringi edasistest tegemistest; käelise tegevusena kujundati kevadine kompositsioon). Aasta jooksul on jõutud korda saata üsnagi märkimisväärset: Rogosi mõisa legendide õhtu, salvrättide kasutamisega peolaua katmise õppus, kohtumine kohaliku kirjamehega, tema loominguga tutvumine. Soojalt meenutatakse Läti sõpradel külaskäiku: giid Janis Pranglis andis Aluksne ajaloost üle-vaate, külastati Aluksne kaunimat eramuuseumi. Toimus õpetlik etendus kivimosaiigiga ja lilleseade põhimõtetega tutvumine. Iluteema käsitlemisel kujundati raamatunäitus "Oska ilu hoida”. Novembris sõidetakse külla Luutsiku Külaseltsile, detsembris kujundatakse jõulukaarte, külla oodatak-se Läti sõpru.

Tsolgo Raamatukogu juures alustas k.a. sügisel tegevust viltimise õpiring (õpiringi juht Vaike Rätsepp). Õpitakse viltimist nõela abil, tutvu-takse viltimise põhitõdedega ja õpitakse praktiliselt nõela abil tegema kompositsioone. 

Õpiring "Elujõud" (õpiringi juht Ere Raag) töötab Võrumaa Kesk-raamatukogu juures alates 2002. aastast. Üritused toimuvad vähemalt 1x kuus (v.a. suvekuud). Ühisest väikesest „supiringist“ alguse saanud elu-jõudu taastavas õpingis kantakse hoolt hingelise, vaimse ja kehalise tervise eest. Õpiringi tegevus on korraldatud selliselt, et igaüks saab aktiivselt osaleda: igal ringi liikmel on kindel ülesanne, ürituste ja kogu tegevuse kohta koostatakse kroonika, tervislike toitude retseptid kogutakse ja valikuliselt kujundatakse järjehoidjad.

TÕNi avaüritus tõi Võrumaale ligi 300 külalist lähedalt ja kaugelt. Oli armsaid kohtumisi, jällenägemisrõõmu ja semulikke kallistusi. Saime kogemuse ja teadmise võrra rikkamaks, et kultuuride erinevuste nauti-miseks ei ole vaja kaugele sõita, sest meie väikese Eesti iga maakonna kultuurikillukesed on väga erilised, omanäolised ja erinevate tavadega, kuid moodustavad särava koosluse ja sobituvad omavahel imehästi - erinevad üheskoos.

Avaüritus toimus Võru Kandles

http://www.andras.ee/client/gallery/gallery.asp?wa_site_id=1&wa_album_id=1&wa_g_page=2&wa_gallery_id=17&wa_gp_page=3&wa_picture_id=0

Tahaks loota, et võrokeste tegemisi kajastavad stendid, näitused, õpitoad ning kultuuriprogramm pakkus mõtlemisainet ja aitas muuta sügispäeva värvilisemaks ja rõõmsamaks.

Armsad semud, eesotsas pr. Juta Jõgiga.

Suur aitäh kauaaegse koostöö eest, sest head tulemused sünnivad koostöös ja ühistegemise rõõm on kõige suurem rõõm. Uute kohtumisteni!

Ere Raag, Semudest õpiringi juht

Elu paradoksides


Sellise nimega õpiringi kokku panemine oli seotud Soome kirjaniku ja tuntud terapeudi Tommy Hellsteni raamatutega. Autor tegeleb isiksuse sisemise arengu teemaga, rääkides äärmise avameelsusega armastusest, kaotusest, häbitundest ja julgusest erilise ning uudse vaatenurga alt.

Ta kirjutab:

„Mida tähendab - olla inimene? See tähendab, et me ei ole jumalad. Jumal on see, kes teab täiuslikult, suudab täiuslikult, toimib täiuslikult, on täiuslikkus. Inimene seevastu ei oska midagi täiuslikult, ei tea ega tee midagi täiuslikult. Inimene teeb vigu, on keskpärane, täis eksimusi ja vale-arvestusi. Neid tõsiasju on peaaegu võimatu aktsepteerida. See oleks liialt alandav. Igaüks meist teeb kõik endast oleneva, et sellele tõsiasjale mitte silma vaadata. Me ei taha olla väikesed ja ekslikud inimesed, kes vajavad nii kaasinimesi kui Jumalat. Teeme kõik meist oleneva, et kinnitada: viga ei peitu meis, meie pole süüdi.

Sellest kõneleb Vana Testamendi jutustus pattulangemisest. Siin on toodud otse klassikaline näide ohvri psühholoogiast ja strateegiast. Jumal ütles: teadmiste puust ei tohi teie süüa. Mis on teadmiste puu? See tähen-dab, et inimene teeb end Jumalaks. Ta tõuseb üle oma seisundi, pole nõus olema laps taevase Isa ees, vaid eitab oma keskpärasust ja seda, et ise-endaks saamiseks vajab ta Jumala abi. Inimesel puuduvad vastused elu suurtele küsimustele. Inimene elab lahus Jumalast ja otsib vastuseid iseen-dast – ning satub eksitustesse. Ent õige vastus pole kuhugi kadunud, see sisaldub „Jumala ees“ elamises. Jumala ees elamine tähendab, et inimene on sügavalt teadlik Jumala ligiolekust, see tähendab jumalakartust. Jumala-kartus ei tähenda hirmu, vaid teadlikkust Jumala ligiolekust, tema pühaduse tajumist ja sellega arvestamist. Niisugune teadlikkus annab inimese elule õige konteksti. Õige elu tähendab, et inimene tunneb end ka psüühiliselt hästi.

Teadmiste puust söömine tähendab nende tõsiasjade eiramist. Inimene sööb sellest puust siis, kui ta ükskõikselt möödub Jumala ligioleku tõsiasjast. Inimene saab tõeliselt inimeseks alles siis, kui ta elab teadlikus suhtes Jumalaga.

Teadmiste puust söönud inimestest said süüdlased. Sellega kaasnes ohvristrateegia kasutuselevõtt: vastutus oma elu eest püüti veeretada teiste-le. Mees süüdistas naist, naine madu. Edasi jutustatakse, et inimene puges peitu ja varjas oma halastust viigilehega. Peitumine kujutab oma süü eitamist. Inimesel tuleb end peita nii kaua, kui keeldub tunnistamast oma tõelist olemust ja süüd Jumala ees. Vastutuse kandmine oma elu eest ja täis-kasvanuks saamine võib toimuda ainult oma süü tajumise kaudu.

Siinöeldu võib paljudele tunduda usulise pominana, millest tuleb silmad kiiresti üle lasta, või see koht hoopis vahele jätta. Arvan ometi, et kõige enam tunnistab inimese küpsust tema võime näha ja tunnistada oma süüd. Erik Ewalds on kõnelenud süütundest vabanemisest ja mõelnud samadele asjadele. Tegemist on vabanemisega, sest tõe tunnetamine ja tun-nistamine teeb vabaks. Inimene, kelle kapid on täis tuubitud luukeresid, ei saa olla vaba. Tema psüühiline energia on seotud nende varjamisega. Tema aeg kulub peitmisele, viigilehtede otsimisele, nende etteriputamisele. Väga palju on seda, mida tuleb peita ja varjata.“ (T.Hellsten „Elu laps“ lk 54-56).

Ja oma raamatu „Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid“ sissejuhatuse lõpetab ta järgmiste sõnadega:

„Raamatu mõte on järgmine – inimene on olend, kes leiab oma tõe-lise olemuse ja identiteedi siis, kui ta avastab tõsiasja, et Keegi armastab te-da. Armastuse imet suudab inimene kogeda vaid juhul, kui ta nõustub tun-nistama omaenda nõrkust ja jõuetust. Pole olemas lühemat teed, tee tugevu-se juurde kulgeb üksnes läbi nõrkuse. Siin peitub ka põhjus, miks ma kirju-tan paradoksides. Kogu kristliku sõnumi mõte on kätketud paradoksidesse. Läbi selle kitsa värava peab astuma igaüks, kes soovib sisse pääseda.“

Raamatus „Teadja“ lk 135-136 kirjutab ta veel:

„„Meie kultuuris elavad kõik efektiivsuse krambis ja saavutamise palavikus, mõõdavad aega oma hinge hinnaga ja tõdevad iga päev, et aega pole piisavalt. Kuidas saab sellises kultuuris elada ilma aja mõisteta ja lasta asjadel lihtsalt juhtuda? On see võimalik?“

„Sul on õigus. Kogu meie kultuur on illusiooni kütkes. Oleme ära kaotanud võime olla, paneme asjad juhtuma, selle asemel, et vaadata, mis tahab juhtuda.“

„Huvitav väljendus. Kuidas on võimalik teada seda, mis tahab juhtuda?“

„Seda teab vaid see, kes armastab. Ainult armastus on piisavalt alandlik, et tunda ära, mis tahab juhtuda. Kui kaotad armastuse, kaotad ka võime loota. Kui sa ei looda, võtad asjad enese hallata ja paned need vägisi juhtuma. Sina kutsud seda enesekesksuseks ja see ta ongi.“

„Jah, see ta on.“

Kas sa ei näe siis seost sellega, et meie kultuuris suurem osa inimesi näivad läbipõlenud?“

Läbipõlemine seisneb selles, et ei elata igavikus, vaid ajas.“

Ohoo, sellist asja pole ma veel kuulnudki.“

Kui sa elad ajas, oled võtnud asjad omaenese juhtida ja kujutad ette, et tuleb olla efektiivne ja saada midagi tehtud. Siis sead endale üles-ande, et teatud eesmärk peab olema täidetud selleks ja selleks tähtajaks.

Nii ongi kiire loodud. Tulemus on tähtsam kui protsess. Sama on öeldud ka Uues Testamendis, see pole midagi uut: „Otsige esiti taevariiki, siis seda kõike antakse teile pealegi.““

„Mis on sellel ajaga ühist?“

„Kui otsid taevariiki, elad igavikus. Siis ei ole aega olemas, inimene elab pühas nüüd-hetkes, täiuslikus loomises. Selline inimene järgib armas-tust ega pürgi millegi erilise poole. Ta teeb seda, mida armastus temas teha tahab. Ta ei muretse lõpptulemuse pärast, ta mõistab, et tema ei vastuta selle eest . Seda tähendab lause lõpp „siis seda kõike antakse teile pealegi“.

Protsessi lõpptulemus on tagajärjeks loovale teole, armastusele. See pole inimese saavutus, see on kingitus. Loovale inimesele antud kingitus.“

„Väga huvitav, sellist tõlgendust pole ma varem kuulnud.“

Meie vastutusel on protsessis osalemine. Jumalal on asjade suhtes igaviku perspektiiv, ning kuna kõigi asjade lõpptulemus on tema vastutusel, ei tarvitse meil muretseda, millise tulemuseni me jõuame. Me oleme vabad elama ja looma. Kas pole imeline? Kas pole vaimustav?““

Juta Jõgi, õpiringi juht