Eesti Õpiringide Seltsi „Semud“ traktaatleht    MEIE SEMUD

Meie ei õpi, kuni elame, vaid elame kuni õpime“ T.Tüür


2008/36


Terves kehas terve vaim.


Meie õpiring sai alguse 2004.a. novembrikuus. Sellest alates on meie tegevus koosnenud kahest osast: kõigepealt ujuma, sauna ja siis lõõ-gastuma st teed jooma ja terviseteemadel vestlusi kuulama - kusjuures mit-te lihtsalt kuulama, vaid aktiivselt kaasa rääkima.

Meie vestluste teemad on elust enesest. On lausa uskumatu, kui palju terviseteemalisi materjale avaldavad meie ajalehed ja ajakirjad. Nii juhtuski sel aastal, et meie esialgsed plaanid muutusid. Veebruarikuus avas-tasime enda jaoks Peter Kalderi raamatu “Nooruse allika iidne saladus”. Vahetult enne seda aga Kodutohtrist Meelike Saarna artikli “Täis tass ja õnneliku näo eelis”.

See lugu meeldis meie õpiringi liikmetele kõige rohkem. Tulime selle juurde ikka ja jälle tagasi, eriti siis, kui nägime, et … mõne kaaslase tass on nii tühi, et põhi lausa paistab… Lisan siinkohal lühikese selgituse neile, kes seda lugu pole lugenud.

Nimelt on igaühel meist üks nähtamatu tass. Vahel on see nii triiki täis, et ajab üle. Vahel on see ainult poolest saadik täidetud. Juhtub sedagi, et põhi paistab. Kui sinu tass on täis, siis tunned end hästi. Kui tass on tühi, on olemine kehv. Seda nähtamatut tassi täidavad ja tühjendavad teised inimesed ning sul endalgi on oma osa. Kui ütleme midagi head või rõõmus-tavat või käitume teisele meeldival viisil, lisame lusikatäisi tema tassi – ja märkamatult täitub ka meie oma. Ja vastupidi – tehes või öeldes teisele midagi kahjustavat, negatiivset, halba – tühjendame tema tassi ja samal ajal ka endale kuuluvat. Triiki täis tass annab meile elurõõmu, elujõudu ja palju head energiat – see kõik aga pikendab eluiga ning vastupidi – tühi tass ähvardab võtta viimsegi energia.


Palju kasulikku võib leida ka internetist.

Lisan oma loo lõppu tundmatult autorilt laenatud mõtted:


Kui sa ühel päeval tahaksid nutta

Helista mulle.

Ma ei luba sulle, et …

Panen su naerma.

Aga ma võin nutta koos sinuga.

…………………………………

Aga kui sa ühel päeval helistad

Ja ma ei vasta.

Tule kiirelt mind vaatama…

Võib olla mina vajan sind.


Vilma Raimets, õpiringi juht Avinurmest



Kodukaunistajad


Lugesin hiljutisest „Maalehe“ numbrist sotsiaalminister M.Maripuu artiklist, et aktiivsed eakad on Eesti rikkus. Maavanaema, kellel on tikitud linad laual ning pommidega kell seinal, hakkab jääma romantilisse minevikku. Tänane vanaema tegutseb netipangas jne.

Olen rõõmus, et minu lastelastel on selline romantiline vanaema olemas. See pommidega seinakell on küll üle saja aasta vana, aga usun, et näitab aega veel kaua. Meie käsitööringis on enamuses sellise romantilise hingega osavõtjad. Rõõm sellest ka, et mitte ainult vanaemad. Elame sellises väikeses maakohas, kus on aega mõni hetk koos olla ja käsitööd teha. Nii jääb pikast talvestki midagi ilusat järele ja hing saab kosutust uueks kevadeks.


Laine Parvelt, õpiringi juht Käravetelt



Koolitused Vastseliinas


Erinevate aineblokkide rakendamine töö-ja tehnoloogiaõpetuse tunnis annab õpetajale laia valiku, vabaduse ja väga erinevate tehnikate kasutamise ning eksperimenteerimise võimaluse. Õpetajate hariduslik tase ning kogemuslik praktika nõuab igapäevaselt uut koolitust kõigile ja kõiges. Vastseliina Gümnaasiumi kooli töökoda on mitmeti pakkunud erinevatele seltskondadele suhteliselt laia valdkonda kogemusnõu, koolitust, kursusi, abi jne. Selline tegevus sai alguse üheksakümnendate aastate lõpul, kui töökojas korraldati esimene kogemusnõu päev. See oli huvitav nii koolitajale kui ka kursuslastele. Kerkisid üles huvitavad probleemid ja erinevad lahendused. Uusi mõtteid, kogemusi ja praktilisi lahendusi pakkus nii üks kui teine osaleja.

Huvigrupid on olnud erinevad ja kirevad: alates väikestest asja-tundjatest, sõpradest, asjast huvitatutest, algajatest, kogenud kolleegidest ja oma ala tõelistest meistritest. Üks esimesi gruppe, kes külla tulid, olid Viljandimaa mehed. Nemad arvasid, et siin on mida näidata ja vaadata. See oli erinevate koolituste alguseks. Sellise ürituse varasemaks daatumiks saab aga pidada aastat 1984. Sellel aastal sai valmis Vastseliina Keskkooli oma näituseruum. Näituseruumis olid eksponeeritud kolme aine (tööõpetus, käsitöö ja kunstiõpetus) õpilastööd. Plaan oli hiilgav – püsiekspositsioon pidi pidevalt uuenema ja pakkuma silmarõõmu ning huvi nii kohalikele õpilastele, külalistele kui ka asjast huvitatutele. See oli hea algus ja pidev õpilastööde kogumine, parimate näidete talletamine ja uute mõtete eksponeerimine andis pidevalt kolme aine tegevusest pildi. Mõne aja möödudes langes ära käsitöö ja kunstiõpetus ning kogu ekspositsioonipind jäi tööõpetuse päralt. Seda enam sai ruumi poiste tööõpetus. Pidev tööde hulga suurenemine pani aluse õpilastööde muuseumile. Aegade jooksul on kogunenud mitu tuhat tööd. Õpilastööde kogumine ja eksponeerimine on hea lisamaterjal kursuste korraldamisel ja näitlikustamisel.

Erinevatel aegadel olen tegelenud mitmete valdkondadega. Kaheksakümnendate aastate keskel tegelesin nahaga. Kõik sai alguse kättesaadavast toormest, mida oli võimalik hankida erinevatest naha-töötlemise ettevõtetest. Nahajäätmed olid üliodavad ja neid oli saadaval suures valikus. Nahatöötlemise tööriistad olid kõik oma valmistatud: augurauad, sähvimisnoad, voolimispulgad, templid jne. Nende tööde hulka kuulusid kammi-ja peeglitaskud, järjehoidjad, ehted, karbid-toosid.

Savi vahetas naha välja. Lõuna-Eesti on savirikas nurk. Iga suure-ma ehituse korral rajas mõisnik endale savilöövi (savikoja). Miks ei võiks siis ühel koolil olla oma savikoda? Savi on võimalik voolida, kedral töödelda ja valada. Viimane hakkaski mind huvitama ning erinevate vormitüüpide kasutamine andis tööle tööstusliku meki ja õpilasi sidus antud materjal ja valdkond igati.

Kolmandaks huvipakkuvamaks materjaliks kujunes klaas. Klaas on üks huvitavamaid materjale, mida on võimalik töödelda nii külmalt kui kuumalt. Õpilasi seob klaasitöö igati ja tööd on omanäolised ja huvi-pakkuvad nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Siit kasvas välja täiskasvanute klaasiring. Vastseliina klaasikoda tegutseb 2000.aastast alates ja huvilisi koguneb lähemalt ja kaugemalt.

Erinevate kursuste ja koolituste korraldamine ei saa kunagi olla ühepoolne. Alati peab olema probleem nii püstitatud, et oleks huvitav nii osalejale kui ka õpetajale. Koolitused on toimunud viiel eri tasemel:

  • õpilastele

  • kohalikele täiskasvanutele

  • maakonna õpetajatele ja huvilistele

  • vabariiklikud koolitused

  • koolitused väljaspool Eestit.

Koolituste teemad on olnud väga erinevad:

  • puitehistöö koolis

  • masintapp

  • puidulõige

  • puidu käsitsi -ja masintöötlemine

  • dekoratiivsed vormid looduslikust materjalist

  • naha kunstiline töötlemine

  • nahast tarbeesemed (kammitasku, järjehoidja)

  • dekoratiivsed vormid nahast

  • nahast karbid ja laekad

  • savi voolimine – vabaplastika

  • kedra tööd

  • savi valamine (kipsvormid)

  • metallehistöö

  • tiffanitehnikas ehted

  • tinarenntehnikas ehted

  • sulatustehnikas dekoratiivsed vormid

  • libavitraažid

  • kastvitraaž

  • klaasi ja traadi ühendamine

  • klaasi ja puidu ühendamine.


Vastseliina kooli töökoda on külastanud erinevad seltskonnad kaugemalt ja lähemalt: Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Belgia, Saksamaa, Prantsus-maa, Venemaa. Eestimaa paljud õpetajad ja kooli-inimesed on tuttavad Vastseliina kooli töökoja ja näitustega.

Paljud koolitused on toimunud kohapeal, aga mitmete puhul olen võtnud kaasa osa töökojast ja rännanud mööda Eestimaad: Tallinn, Narva, Räpina, Tartu, Jõõpre, Misso, Võru, Viljandi jne. Lihtsam on siiski koge-musnõu ja koolitust läbi viia oma töökojas.

Kahel viimasel aastal on koostöös Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liiduga toimunud koolitused vabariigi töö-ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja-tele. 2006.aastal toimus koolitus teemal „Masintappliide“ ja 2007.aastal „Traat ja klaas“.

Geenart Nagel Vastseliinast


Klaasist ja traadist ehted


Inimesi on alati huvitanud ehted ja neid on eri aegadel valmistatud ja kantud – olgu selleks kasvõi vormitud savirõngas, sulatatud klaasižetoon, taotud rauast ripats, kootud või heegeldatud kaelapael.

Antud õppuste käigus on ühendatud nii klaas kui ka traat ja seda tehakse eeltöödeldud materjali baasil. Sulatuse teel on saadud klaasist žetoonid ja neid on oskuslikult kasutatud ehete valmistamisel. Samuti on kasutatud kaubandusvõrgust ostetud värvilisi kuule. Traat on varutud põhiliselt „Helme-haldja“ firmalt ja ka tehnika poodidest.

Ehete valmistamine eeldab: oskust klaasi lõigata, teadmisi räbusti-test, jootekolbidest, joodistest, detailide omavahelisest ühendamisest jootmise teel jne. Alati ei pea kõiki liitekohti jootma, mõni kord sobib ka traadi punumine ja aasade abil liitekohtade ühendamine. Kasuks tulevad ka teadmised traadi sirgestamisest, puhastamisest, painutamisest, tükeldami-sest jne. Kõiki mainitud töövõtteid korratakse ja selgitatakse algajatele.


Geenart Nagel, õpiringi juht



Ülevaade organisatsiooni senisest tegevusest


Erra Kultuuriselts asutati 10.märtsil 2000.aastal Erra aleviku ja ümberkaudsete külade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu teostamiseks; kõigi külaelanike huvide ja vajaduste kaitsmiseks ning muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Seltsi põhitegevuseks ei ole oma liikmete ainelise tulu saamine ja jaotamine, vaid selts kasutab tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Seltsi eesmärgid põhikirja järgi on:

  1. eelnimetatud põhieesmärki taotlevate füüsiliste ja juriidiliste isikute tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine;

  2. teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine ning vastavate institutsioonide loomisele kaasa aitamine;

  3. pere, naiste-ja noorteliikumise propageerimine ja kõlblusnormide väärtustamine;

  4. säästva arengu, loodushoiu ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasa aitamine;

  5. külaelu, kui eesti rahva, tema kultuuri ja traditsioonide kandja, propageerimine ning edendamine.

01.november 2007.a seisuga on Erra Kulttuuriseltsil 14 liiget. Seltsi arengu-plaani kohaselt peab kasvama seltsi liikmete arv eelkõige noorte ja ümber-kaudsete külade aktiivsete inimeste arvel. Selts on avatud kõigile ja seltsi liikmeks olemine vabatahtlik. Põhirõhk on pandud aktiivsete liikmete kaasamise teel seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Erra Kultuuriseltsi vahendid moodustuvad:

  1. sisseastumis-ja liikmemaksudest;

  2. riiklikest toetustest;

  3. heategevusüritustel saadud summadest ja seltsi finantstuludest;

  4. muudest tuludest ja laekumistest.

Seltsi peamisteks sissetulekuallikateks on liikmemaksud ja riiklikest fondi-dest saadavad projektitoetused.

Kuna Erra piirkonnas võib tekkida ajutine sotsiaalne vaakum, mille tõttu võib halveneda elanike elukvaliteet, mis tekitab ohu soovi näol siit lahkuda, et oma elukvaliteeti parendada. Sellise olukorra ennetamiseks tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ette valmistada Erra piirkonna elanike sotsiaalne tööplaan: määrata ära kohaliku omavalitsuse sotsiaalne vastutus, puuduvate sotsiaalteenuste nimestik ja nende teenuste osutajad, eeldatavad koostööpartnerid. Tuleb täpselt määratleda Erra piirkonna sot-siaalobjektide tegevus-ja renoveerimisvajadused, otsida objektidele rahas-tamise võimalusi sponsorite leidmisel ja projektitaotluste kirjutamise teel.

Erra Kultuuriseltsi prioriteediks on vanurite ja noorte elukvaliteedi parandamine. Peab saavutama koostöö kohaliku omavalitsusega, et raken-dada tööle Erra päevakeskus, kaasajastada kohalike elanike vaba aja veetmise võimalusi ja renoveerida spordiobjekte. Seltsil on tugev ja võimekas neljaliikmeline juhatus, kelle eestvedamisel läbi täiendkoolituse propageeritakse omaalgatuslikku töö tegemist.

Erra Kultuuriselts on Ida-Virumaa Külade Esinduse liige alates 2000.aastast. Selts on seadnud omale eesmärgi osaleda teiste organiatsi-oonide töös, teadvustada laiemale üldsusele oma tegevusest. Koostöös lahendada oma piirkonna probleeme ja aidata teisi nende probleemide lahendamisel, aidata kaasa adekvaatse info levikule.

Selts on oma kaheksa-aastase tegevuse jooksul täitnud põhikirjalisi eesmärke, üle võtnud vallalt kohaliku kultuuri-ja spordielu arendamise kohustuse. Lähiperspektiivis on kavas arendada Kiviõli regioonis kohaliku omaalgatuslike ning kultuuriliste ühenduste koostöö edendamist, kaasates sellesse ka äriühinguid. Samas tugevdada partnerlussuhteid kohalike oma-valitsuste ja mittetulundusühingute vahel.

Selts alustas tegevust ühiste huvidega inimeste ühistegevuse korral-damise kaudu, ringitöö põhimõtetel. Pärast seltsi registreerimist mittetulun-dusühingute ja sihtasutuste registris, arenes seltsi tegevus projektitegevuse kaudu.

Suuremad projektid seltsi tegevuses on olnud:

  • kultuurilise tegevuse äratamine

  • piirkonna tutvustamine kohalikul ja vabariiklikul tasandil

  • külakivi, külakiige, suvelava ja pargi rajaja nimesildi paigaldamine

  • vitspunutiste, kangakudumise ja heegeldamise õpiringid

  • laste mänguväljak

  • tegevustoetus

  • ajalooliste dokumentide arhiveerimine ja korrastamine

  • külapäevade läbiviimine.

Üha aktuaalsemaks muutub kolmanda sektori osatähtsuse tõstmine kohaliku elu arendamisel. Seltsil on oma arengukava aastateks 2007-2013, mis on lülitatud Sonda valla arengukavasse ja selle kaudu ka maakonna arengu-kavasse. Seltsi tegevuse kriteeriumid ei ole mõõdetavad rahalises vääringus, vaid jätkusuutlikkuses pikemas perspektiivis.

Ülle Tiitsu, Erra Kulltuuriseltsi juhatuse esimees

Programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ (kood 1.1.0603.08-0002)

Suvekursus Tallinnas, Lääne-Viru-ja Järvamaal


Mu südamesse jäänud kustumatu süsi:

Ma kõigest kallimaks pean rinnas tuld.

Ja kui kord öö mu üle viimset vastust küsib,

Siis võimsalt leegitsema löögu muld.

(„Pihtimus“,1967)

Roopi Hallimäe


Töö koolitusprogrammis „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ (kood 1.1.0603.08-0002) on meie jaoks alanud suvekooliga, mis sellel aastal sai omapärase näo. Alustasime esimesel päeval Tallinnas, et kuulata Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku misjonikes-kuse peasekretäri Kirsti Malmi huvitavat loengut misjonist ja misjoneeri-misest. Saime teada, et misjoniidee jõudis Eestisse vennastekoguduse tegevuse kaudu18.sajandi esimesel poolel. Herrnhuti vendade misjonitöö uudised laiast maailmast äratasid maarahvas huvi teiste maade ja rahvaste vastu. Esimene misjonär läks Eestist välja Aafrikasse aastal 1806 ja kuus-kümmend aastat hiljem läks välja esimene eesti soost mees Hans Tiismann. Oma Eesti Evangeelne Luteri Usu Misjoni Selts loodi 16.septembril 1919. Misjonitööd tehti väga kaugetes maades: Aafrikas, Indias, Hiinas, Lõuna-Ameerikas ja Egiptuses. Seega on Eestist lähtuval misjonitegevusel juba 202 aasta vanune praktika.

Juubelihõnguline oli Kadrioru loss, kus Anu Allikvee juhatusel oma kunstialaseid teadmisi täiendasime ning nautisime nii lossi ilu, kui välja-panekute rohkust ja lossi ümbritsevat parki.

Pärastlõunal algas meie sõit Järvamaale Sikka tallu, kus olime lahke pererahva võõrustamisest juba paar korda varem osa saanud. Sikka talu asub imelises, looduslikult kaunis paigas, olles ühelt poolt tuulte eest kaitstud voore nõlvaga ja teiselt poolt varjatud metsaga. Pärast majutamist ja õhtusööki kogunesime lõkkeõhtule, kus Tea Kristaliga koos kuulasime ja laulsime tema loodud isamaalisi laule ja nautisime päikeseloojangut.

Järgmisel hommikul sõitsime bussiga Lääne-Virumaale Kiltsi, kus tutvusime projektiga „Kiltsi mõiskooli rekonstrueerimine“. Projekti üldees-märk on Euroopa kultuuripärandi kaitse Eestis. Püütakse renoveerida Kiltsi mõisa peahoone ja seeläbi säilitada Kiltsi kool ja lasteaed, lisaks rajada A.J. von Krusensterni pärandi muuseum. Kiltsi Põhikooli direktor Lembit Keerus tutvustas mõisa ja andis teada 19.novembril k.a. esilinastuvast fil-mist ümbermaailmasõitjast A. J. von Krusensternist tema sünniaastapäe-val. Renoveerimistööd mõisas jätkuvad, kooliõpilastel taas huvitav kooli minna. Soovijad said soetada Tiiu Oja koostatud raamatud „Admiral Adam Johann von Krusensterni ja tema perekonna lugu” ning „Admiral Adam Johann von Krusenstern ja tema aeg”, milles on ära toodud Kiltsi mõisas 2003. ja 2006.a. toimunud ajalookonverentside ettekanded.

Väike-Maarja muuseum asub endises koolihoones. Ene Ruubelilt kuulsime, et varemalt olnud 2 kabelit: üks sakste ja teine matsikabel. Kahe sõja vahel põles üks maha. Muuseumile on aluse pannud Eduard Leppik, kellelt on ilmunud üle 40 raamatu. Kohalikust kultuuriloost kuulasime ruu-mis, kus kooliõpetaja Jakob Tamm luges Anton Hansen Tammsaarele Juhan Liivi luulet ette.

Teisel korrusel oli vaadata kolhoosi ekspositsioon: „Uus Elu” 1948. aastal”. Väike-Maarjas asutati kolhoosid kümne päeva jooksul lootuses sellega küüditamist ära hoida. Samas on stendidel näha kuue küüditatud pere lugu.

Emumäele oli planeeritud piknik vabas looduses, kus oli kena piknikuplats vastava hoonestuse ja pinkide-laudadega. Vaatetorni minnes saime lugeda: „Sisene siia puhaste mõtetega”. Vaade tornist oli köitev.

Erilise tunde saime Metsa-Hindreku talu lehmalauda varemeil kuulates Juta Rundu ülevaatlikku, hingestatud lugu pedagoogist, luuletajast, astronoomist, väga mitmekülgsest ja säravast isiksusest Roopi Hallimäest (1935.aastani Robert-Johann Grauberg). Roopi Hallimäe sünnikodu jääb Koerust veidi eemale Puhmu ja Ramma küla vahele metsa äärde. Ta ise on seda paika pidanud muinasjutuliseks.

Suveti elasin siis mitte ainult päeval, vaid ka öösel vabas looduses,

magades väikekoplis kaskede all. Suveöö kirkasse vaikusse kostab tasa karjakellukese helin otsekui unenäos. Heinamaa lõhnab uimastavalt. Rahu, imeline õnnestav rahu. Ning sa uinud nagu Jumala rüppe. /…/ Hommik. Päikesetõus. Kogu koppel ja kaugemal metski heliseb linnulaulus ja päikeses. Sa tunned tasast puudutust ja avad silmad. Ja näed: lepalind on laskunud su jalgele. Ta hüpleb nüüd kõrgemale, kõrgemale, peatub hetkeks aeva su silme all. Lendab siis kaseoksale ja laulab tõusvale päikesele oma lihtsat laulu. /…/ See oli mitmeti raske, kuid siiski imeliselt rikas aeg. Päeval töötasin kaasa põllul, õhtuti ja öösiti lugesin.“ (Mälestusalbum)

Meie püüdsime seal kinni ühe ajahetke ja saime süüvida endasse ning tajuda aja kulgu - oluline tunnetus, sest kodus selliseid hetki ei väär-tusta, kasvõi see on, miks tasub kodunt välja minna.

Edasi jalutasime Sikka tallu, kus Kadi Piirimäe selgitas kompositsi-ooni ülesandeid, mis on dünaamiline, staatiline, tsentraalne. Lahendasime neid loominguliselt ja valmisid toredad kaardid. Elmu Rüütli hoolitses meie tervise eest nõuannetega ja see jutt ei oleks niipeagi lõppenud, kui aeg ei oleks juba hilisõhtusse kaldunud.

Viimane päev – jälle Koerus! Koeru kiriku õpetaja Allan Praats haaras meid kaasa oma hoogsa jutuga tutvustades Järvamaa vanimat kirikut ja suunates meie tähelepanu keskaegsetele maalingutele, vanale altari-seinale, kantslile, krutsifiksile. Energiline kirikuõpetaja võlus kuulajaid nii, et temaga avaldati soovi veelgi kohtuda.

Aruküla mõis oligi viimane vaatamisväärsus, kus Herbert oli giidiks ja Malle perenaise rollis oma võluvas rahvuslikus riietuses. Aruküla mõis kannab samuti mõisakooli rolli nagu paljud teised Eestimaa mõisad. 1920. aasta sügisel kolisid Aruküla mõisahoonesse Koeru Algkool ja Kõrgem Rahvakool. Sellest ajast alates on seal koolitarkust jagatud paljudele lastele. Praegu saavad seal õpetust Koeru Keskkooli algklasside õpilased ja Koeru Muusikakool tegutseb selle maja katuse all. Mõis on renoveerimisel ja saime meiegi imetleda selle imeilusat saali, korralikke klassiruume alumisel korrusel ja keraamikaringis valmistatud kruuse meeneteks kaasa osta. Muidugi ka Koeru Vee poolt villitud puhast eluvett ja tass kohvi juua ning süüa Malle poolt valmistatud kapsapirukat.

Suvekooli lõpetasime Januses Käos, igaüks sai oma mõtteid kogetust välja öelda. Eriliselt vajalik on igapäevaelust väljatulemise võimalus heasse seltskonda. Sel korral mõjus aegade side tuntavalt. Näha, kuidas säilitatakse ja tutvustatakse paikkondade ajalugu on väärtus omaette. Sikka talus on ikka hästi vastu võetud ja meie lahkusime sealt ja meeldivast suvekoolist puhaste mõtetega.

Palju tänu korraldajatele!

Luule Bortnikova ja Juta Jõgi



Kapsapiruka retsept


Sõeluda 4 klaasitäit jahu lauale, lisada sinna 0,5 teelusikat soola, 2 supilusikat suhkrut ja 300 gr margariini või võid. Hakkida see noa seljaga sõmerjaks. Seejärel lisada umbes 0,5 klaasi vett, millesse on lisatud äädikat (hapupiima hapususega) ja suruda taignaks. Saame taignapätsi, mille asetame nii kauaks külmkappi, kuni teeme kapsatäidist, umbes pooleks tunniks.

Täidiseks võtta 1 kilone kapsapea ja see riivida suuremasse kaussi. Kapsamass pigistada kapsa mahlast kuivaks, lisada 3 munarebu, maitse järgi soola ja pipart. 150 grammis võis kuumutada üks tükeldatud sibul pidevalt segades kuni sibul muutub klaasjaks. Lisada see kapsatäidisele. 3 munavalget lasta väikesel kuumusel hüübida ning hakkida kahvliga peeneks ja lisada kapsatäidisele.

Nüüd võtta taignapäts külmast ja teha taigen pooleks. Esimene pool rullida laual laiali ja panna pannile, seejärel katta ühtlaselt täidisega. Teine taignapool rullida ja asetada täidisele peale, keerata taigna otsad ilusasti kinni. Kahvliga torgata õhuaugud taigna pealmisele kihile. Küpsetada ahjus 250 kraadi juures.

Malle maailma parim kapsapirukas ongi valmis.

Head isu!


Raamatututvustus


Valgmaa,Reet ja Nõmm,Erle Õpetamisest: eesmärgist teostuse-ni. EVHLi Kirjastus, 2008, 144 lk.

Väide, et inimene on sotsiaalne olevus, on muutunud peaaegu käibetõeks. Ometi ei näe me kuigi sageli, et sellest arusaamast juhindutaks õppeprotsessi suunamisel ja kujundamisel. Pigem kurdetakse ühelt poolt sotsiaalse elemendi rohkuse üle ehk õpperühmad on liiga suured, teiselt poolt ei tajuta piisavalt selgelt, kuivõrd õppimise laiem sotsiaalne kontekst seda tegelikult mõjutab.

See raamat on püüd mõtestada kahe õpetaja kogemust töös interaktiiv-sete õppemeetoditega ning näidata, miks on enesetunnetuslik-kommuni-katiivse lähenemisviisi (Valgma,R. 1989) rakendamine kaasaegses õppe-ruumis hädavajalik. See tähendab juhindumist järgmistest arusaamadest:

  • Tunnetushuvi ja vajadus uute muljete järele on sügavalt isiklik ning igasuguse õppimise alus. Seepärast on vaja õppeprotsessi organi-seerimisel pöörata suuremat tähelepanu afektiivsetele momentidele.

  • Igasugune õppimine on sügav ja sihipärane vaid juhul, kui juhusliku edu ja ebaedu protsessist saab eesmärgipärane pingutus ja ilmneb huvide suundumus. Seepärast on oluline pöörata süstemaatiliselt tähelepanu enesereflektsioonile.

  • Igasugune õpetamine on kommunikatiivne tegevus, mis nõuab spetsiifilisi oskusi ning kõlbelis-moraalset ettevalmistust.

  • Kuigi õppimine on individuaalne, jääb õpetamine alati sotsiaalseks. Seepärast on oluline, et õpetaja valdaks grupiprotsesside pedagoo-gilise juhtimise saladusi, oleks kursis keskkonna kultuuriliste iseärasustega ning kaasaja ühiskondlike protsessidega. See tähen-dab, kes tahab teisi õpetada, peab ka ise pidevalt ja sügavalt ennast arendama.

  • Kuigi me räägime endast kui aineõpetajatest, õpetame me eeskätt inimesi ning aine on üksnes vahend, mille abil luua olukordi, et õppur mõistaks iseennast, maailma ja toimuvat. Seepärast on loovus ning ennastjuhtivus variõppekava põhiväärtused, mida õppur peaks kogema ka õpetaja juures.

  • Põhimõtteliselt pole olemas valdkonda, mida ei saaks teha õppimise aineks. Sellepärast tuleb aine sisu sobivalt struktureerides arvestada alati ka enesetunnetusliku tegevuse võimalustega. Reflektsioon on loomulik õppimisprotsessi osa.

Head edasimõtlemisrõõmu!



Autorite sissejuhatus raamatusse

Raamat on saadaval EVHLi büroos


Garry Burnett Õpime õppima. Muudame õppimise tõhusaks kõikidele õppuritele. Kirjastus Studium, 2005, 164 lk.

Kuidas muuta õppimine tõhusaks kõikide õppurite jaoks?

Kas on võimalik suurendada õppurite õpimotivatsiooni?

Mis toimub õppimise ajal meie ajus?

Millised oskused aitavad õppida efektiivsemalt?

Kuidas jääda optimistlikuks meid tabanud tagasilöökide korral?

Kuidas kujundada positiivne hoiak õppimisse?

Kuidas säilitada enesekindlust uutes õpisituatsioonides?

Mis on mõtete kaardistamine ja kuidas seda teha?

Kuidas rakendada omandatud teadmisi igapäevaelus?

Raamat annab vastuse eelnevatele ja paljudele teistele õppimist ja õpetamist puudutavatele küsimustele. Esitatud lood ja ülesanded pakuvad mõtlemis-ainet, aitavad mõista ja näha uusi võimalusi õppimise tõhustamisel.

Lugenud läbi kogu raamatu või mõne osa sellest, saate ideid, võtteid ja soovitusi mõtlemis-ja õpivõime suurendamiseks. Kogete, et tõhusalt õppida on võimalik väga erineval moel.

Raamat pakub inspireerivat materjali kõigile, kes soovivad saada edukaks õppijaks või õpetajaks.