Õpiring loo külasse!

28. märts 2012 - seltssemud

Loo õpiring külasse! 

Katrin Niklus, Rapla

Raamatukogu on läbi aegade olnud elukestva õppe tuiksooneks ja on seda vaieldamatult ka täna.

Võin kindlalt öelda – õpiring on suurepärane võimalus inimeste harimiseks.

artikkel ilmus ajakirjas Raamatukogu 2012 nr.1

Tuginedes ajaloole, võib väita, et õpiringid on Eesti raamatukogude juures tegutsenud pikka aega ja järjepidevalt. Rahvaraamatukogu on õpiringile sobiv õpikeskkond. Raamatukogudes on õpiringide tööks olemas vajalik kirjandus, ruum kokkusaamiseks ja raamatukoguhoidja, kes teadmiste olemasolul saab olla õpiringi juht.

Millised on õpiringi tunnused ja töö põhimõtted:

Õpiringi oluliseks osaks on omaalgatuslikkus, st. osalejad tulevad kokku oma vabal tahtel ja õpitakse õpitakse üksteise elukogemustest ja teadmistest

Osalejad on tavaliselt head sõbrad või tuttavad, sarnaste huvidega Õpiringis on keskmiselt 3-12 osavõtjat ja käiakse koos 5-12 korda. Kooskäimiskohaks võib näiteks olla kellegi kodu, töökoht, raamatukogu, kohvik. Õppuse pikkus 2-3 tundi ja käsitletav teema pakub huvi kõigile.

Õpiringi juht on ringi liige ja vabatahtlik, tal on organisatoorne roll, ta julgustab koostööd tegema ja oma arvamust avaldama ja hoolitseb, et arutluse alla tulev teema oleks arusaadav kõigile osalejatele.

Võrreldes Eesti õpiringide töökorraldust Põhjamaade õpiringide omaga, leiame erinevuse eelkõige organisatsioonides/institutsioonides, kelle vahendusel õpiringe läbi viiakse. Kui Põhjamaades on õpiringide peamisteks läbiviijateks erinevatele erakondadele kuuluvad õpiorganisatsioonid, siis Eestis korraldavad õpiringe hoopis raamatukogud, rahvamajad, koolid ja rahvaülikoolid. Kas see näitab meie parteide vähest huvi tegeleda kodanikukasvatamisega või raamatukoguhoidjate juhtivat rolli õpiringialase teabe levitamisel ja õpiringide ellukutsumisel? Vähe arutletakse aktuaalsete probleemide üle nii kogukonnas või riiklikul tasandil. Kas olukord muutub, kui riik hakkab rahastama demokraatia arendamise sihtasutusi, mille üheks tegevuseks onkodanikuhariduse edendamine projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu.

Raplamaa raamatukogude juures on õpiringid tegutsenud juba 15 aastat. Oleme maakonna keskraamatukogus korraldanud õpiringide seltsi „Semud” kaasabil kolm õpiringijuhtide koolitust ja reklaaminud võimalust osaleda koolitustel väljapool maakonda. 85% raamatukogutöötajatest on saanud teadmisi õpiringi töö põhimõtetest ja metoodikast.

Praktika on näidanud, et keskmiselt korraldatakse aastas maakonna raamatukogudes 13 õpiringi. Millised ringid tegutsevad raamatukogude juures? Huvialaringe ja klubisid on aegade jooksul regulaarselt tegutsenud 11 -12 raamatukogu juures. Pikka aega on koos käinud raamatusõprade klubi “Varak” Valtu raamatukogus; Kärus “Memme-Taadi” klubi; Kodilas pensionäride ühendus, Neljapäeva klubi Järvakandis, naiste käsitööring Härglas. Erinevaid õpiringe on toimunud: Vana-Vigala, Kabala, Kodila, Valtu; Valgu, Hagudi raamatukogudes. See näitab, et väikese õpiringi juhtimine ja ellukutsumine on jõukohane paljudele.

Rapla Keskraamatukogus on juba aastaid koos käinud kirjanduslik õpiring, mille töös on saanud osaleda kõik raamatukoguhoidjad. Õpiringi töövormi saab edukalt kasutada tööalaste ülesannete lahendamisel ja seda võiks julgemalt kasutada.

Muidugi ei saa õpiringiks pidada igat ringi, eriti kui puudub organiseeritud tööjaotus. Õpiringiks võib pidada ka seltside, rahvamajade juures tegutsevaid ringe (näiteringid, laulukoorid jms.), kus peetakse oluliseks eneseharimise eesmärki ja õpingud on rajatud kollektiivse iseõppimise põhimõttele. Seega ei ole piirid õpiringide ja muude vabaharidustöö vormide vahel eriti ranged.

Õpiringis võib õppida kõike. Tundub, et tänapäeval on vajadus kompenseerida käsitööosavuse ja loovuse puudumist ning parandada käelise tegevuse oskust, millega on seletatav ka nende õpiringide ja kursuste arvu suurenemine.

Kõik sõltub raamatukoguhoidjast kohapeal, tema aktiivusest, tahtmisest ja teadmistest.

Õpiringe on võimalik korraldada väikese tasu eest, luues nii soodsa võimaluse igale osaleda soovijale. Õpiringi juhtidel on võimalik taotleda tegevustoetust. Peamiselt on toetusi küsitud omavalitsustelt ja kohalikult kultuurkapitalilt. Õpiring võib oma tegevusele ka riigieelarvelist toetust taotleda, kui ringis on vähemalt kaheksa osavõtjat ja 20 tundi õppusi aastas.

Kasutajakoolituse läbiviimine ja korraldamine on raamatukogude ülesanne. Raamatukogu on seotud elukestva õppega ja raamatukoguhoidjad on spetsialistid, kes vahendavad täiskasvanud inimestele teadmisi ja oskusi õpetamisega ja enesetäiendamisi, vabahariduslikel kursustel, õpiringides ja teistes olukordades, kus on tegemist sihipäraselt loodud õpisituatsiooniga. Vastavad teadmised ja oskused peaksid olema igal raamatukoguhoidjal.

Seega raamatukoguhoidja peab tundma andragoogikat ja täiendama ennast regulaarselt. Järgmistel aastatel oleme maakonna raamatukoguhoidjate täienduskoolituses seadnud prioriteediks täiskasvanuhariduse teoreetiliste aluste ja täiskasvanute õpetamise ning õppimise põhimõtete eripära tundmise ning vastavate õppemeetodite valdamise, aga ka meeskonnatöö ja grupitöö eripära. Vajalikud on teadmised sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia valdkonnas. Täiskasvanu koolitajale on oluline hea suhtlemisoskus, sealhulgas avaliku esinemise oskus ja julgus ning erinevate esitlustehnikate valdamine.

Koolitusvõimalusi leiab ja pakkujaid on, kuid paljudel raamatukogudel napib järjepidevaks koolituseks raha. Teretulnud oleks vastavasisuline riiklik programm raamatukogutöötajatele, kultuuriministeerium peaks sellele mõtlema.

Väga tänapäevalikult aktuaalsed on August Annisti mõtted 15.mail 1925 Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosoleku ettekandes: “Muidugi mitte üksi koolides, vaid ka muu publiku kirjanduskultuuri tõstmine tuleb tõsiselt päevakorrale võtta kõigil, kel eesti kirjanduse areng südamel. Praegune kriis näitab taas kord, et meie kirjandus ei saa läbi ilma selle laiema publikuta. Oleme liiga väikesed, et võiksime ülal pidada kirjandust ainult kümmekonnale valituile, peame otsima suuremat publikut, vähemalt haritlaste hulgast. Viimaseid on meil ju nimeliselt õige rohkesti (õpetajad, ametnikud), kuid oled otse üllatatud kuuldes neist väga mitmete vaateid ja arusaamist kirjandusteostest! Selle kirjandusliku hariduse madalusega ainult võib nähtavasti seletada ka seda kategoorilist, pimedat viha või täielikku ükskõiksust meie uuema kirjanduse vastu, mille mõne nõrkuse, endisest erineva vormisuuna ja moraalse külje pärast ei nähtagi enam temal siiski olevaid esteetilisi väärtusi! Nii siis vajab nii meie põllumeeste, tööliste kui ka isegi lai haritlaste kiht kirjanduslikku selgitustööd. Kõned, loengud, kursused jne. võimalikult igas linnas ja igas tähtsamas maaelugi keskkohas!”

Alustame siis sellega, et loome kirjandusliku suunitlusega õpiringi oma raamatukogusse ja arutleme inimestega kirjanduse üle!

Kommentaarid: 2

Kommentaarid:

1
achat viagra
http://viagra-withoutadoctor.net - viagra without a doctor
cache:akka.ncu.edu.tw/hakka_english/image/top/11/buy-tadalafil.html viagra tadalafil nhs cost
viagra without a doctor prescription
- viagra 20 mg 8 table the team
buy cheap viagra online
Billyzvuple 12. mai 2017
2
compare levitra viagra and cialis joyful.cgi
http://viagra-withoutadoctors.com - viagra without a doctor
cialis online prescription instant messaging
viagra without a doctor prescription
- cialis canadian
cialis rbook.cgi
JazesSkach 21. mai 2017
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: